Vastutustundlik ja jätkusuutlik juhtimine loob aluse paremateks finantsotsusteks

Innovatsiooniliidrite klubi IV hooaeg jätkub hoogsalt ning järjekordselt kogunesid klubiliikmed, et ühiselt arutada ESG praktikate ja nende mõjude üle finantseerimise valdkonnas. Swedbanki toel toimus iduettevõtte-suurettevõtte matchmaking formaadis kohtumine, kus suurettevõtted ja idufirmad said pakkuda vastastikku väärtust, jagada parimaid praktikaid ning käivitada uusi koostöösuundi.

Teemakohast tausta avasid suurettevõtete esindajad Eero Treumann (Swedbank juhatuse liige ja ettevõtete panganduse juht), Mihkel Tamm (Swedbank ettevõtete panganduse ESG valdkonnajuht) ja Jelena Torim (SEB Pank Korporatiivklientide osakonna jätkusuutlikkuse nõustamisjuht). Esitlustele järgnes paneeldiskussioon jätkusuutlikkuse ja ESG valdkonna ootuste osas, mida modereeris Diana Paakspuu (Miltton New Nordics ESG strateeg-konsultant).

Kestlikkuse printsiipide järgimine ei tule enam valikuvõimalusega

Treumann juhatas ürituse sisse avasõnadega, tutvustades kolme peamist teemat – milline on tänasel päeval pankade hetkeseis jätkusuutlikkuse vaatest, milline see teekond seni olnud on ja millisele tasemele tahetakse järgmisena jõuda.

Ta tõi välja, et ESG teekond pankades sai alguse rohetoodetega ja lisas, et täna pole pankadel võimalik valida kas jätkusuutlikkuse printsiipe rakendatakse või mitte – tegevusetuse korral ootab finantsasutusi kopsakas rahatrahv. Jätkusuutlikul pangandusel on eesmärkide vaatest n-ö kolm sammast – inimesed (ehk töötajad), kliendid ja tegevused. Treumann kirjeldas näitena, et Swedbanki üks eesmärkidest ESG teekonnal oli viia kõik kliendihaldurid tasemele, kus nad mõistavad kestlikkuse printsiipe. Swedbank on ESG temaatika enda jaoks defineerinud kui “me ei tohi olla rohkem kui kaks sammu eespool”, tähendades, et liialt kaugele tulevikku vaatamine toob pigem kahju kui kasu.

“ESG ja kestlikkuse teemad on tulnud, et jääda,” rõhutas Treumann. Ta lisas, et kestlikkuse temaatika on pangandusse sisse kodeeritud ning üsna pea on igal kliendiprofiilil jätkusuutlikkuse skoop – kellel on see tase kõrge, nende puhul peab pank edasisi samme hoolikalt kaalutlema. Kõige suurema valukohana nentis Treumann andmetega seonduvat – kuidas mõõta klientide tarbimisharjumusi, kui puuduvad igasugused andmed. Ta tõi kelmika paralleeli, et hetkel on see sarnasel tasemel kui üritada ruumi astudes selle täpset temperatuuri pakkuda. “Aga tegelikult on meil vaja teada konkreetseid andmeid,” rõhutas ta.

ESG põhimõtteid tuleks integreerida juba äritegevuse alguses

Esitlusega jätkas Mihkel Tamm, kes tutvustas lähemalt pankade hindamiskriteeriumeid ettevõtete jätkusuutlikkuse osas ning jagas näpunäiteid, kuidas kestlikkuse põhimõtteid ettevõttes paremini rakendada. “Kui kunagi olid ettevõtlus ja jätkusuutlikkus eraldi mõisted, siis tänaseks on need omavahel vägagi põimunud,” juhatas ta ettekande sisse.

Jätkusuutlikkuse põhimõtteid oleks mõistlik kaasata juba ettevõtte alustalades, rõhutas Tamm ja lisas, et peamine küsimus on, millele peaks ESG printsiipide integreerimisel enim tähelepanu pöörama. Ta väitis julgelt, et enamikele Eesti ettevõtetele pole kestlikkuse teemad endiselt veel täielikult mõistetavad.

Oluline on seada konkreetsed eesmärgid ESG praktikate rakendamiseks. Tamm ilmestas, et seda hinnatakse ettevõtetega koostöös väga suurel määral. “Kui on selge, et ettevõttel ei ole tahtmist ega plaani oma jätkusuutlikkust arendada, siis kahjuks me ühel hetkel enam äri teha ei saa,” kinnitas ta.

Tamm tõi välja ka pankade hetketooteid seoses jätkusuutlikkusega – nt parema energiaklassi hoone puhul väljastatakse laenutootele parem intress, rohelised pensionifondid, renoveerimislaenud, päikesepaneelide laen ja mitmed muud. “Meie mõju ei tule sellest, mis materjalist on meie pangakaardid, vaid meie mõju tuleb puhtalt sellest, kuhu me oma raha välja anname,” rõhutas Tamm ja lisas, et Swedbank lähtub iga finantsotsuse puhul oma jätkusuutlikkuse põhimõtetest, mille juures analüüsitakse ka kliendi jätkusuutlikkust.

Kestlik finantseerimine kui tuleviku ettevõtete rahastamise vorm

Lisaperspektiivi jätkusuutliku rahastuse vaatest pakkus oma esitlusega Jelena Torim SEB pangast. SEB on kohandanud oma äristrateegia selliselt, et ka nende krediidiportfell peab üha enam liikuma jätkusuutlikumas suunas. “See on pikk protsess ja muudmoodi seda ei saa teha, kui toetades kliente, pakkudes nõu ja kestlikku rahastust,” selgitas Torim. Oluline on sealjuures, et kliendid mõistaksid, kuidas nende äritegevus mõjutab ka ESG-ga seonduvaid finantstulemeid. Nõustamisel tutvustatakse muuhulgas  investorite ja panga vaadet vastutustundlikkuse strateegiale, ESG riskide maandamist, räägitakse “olulise” mõistest ja teostatakse vastav analüüs, jpm. Kõige suurem osa nõustamisest on ettevõtte võrdlusgrupi vaatamine, mille jaoks koostatakse 10-15 suurettevõttest võrdlusgrupp hindamaks nende ESG strateegiaid ja eesmärke, mis aitavad nõustamiskliendil omaenda eesmärke ja sihikuid seada.

Miks peaks üks ettevõte tahtma kaasata kestlikku rahastust? Torim tõi välja mitmetel uuringutel põhineva väite – kui ettevõte arvestab ESG faktoritega ja integreerib neid oma ettevõtte äristrateegiasse, siis see aitab tema pikaajalist konkurentsivõimet paremini hoida.

Torim tõi erinevaid näiteid teostatud konsultatsioonidest erinevates sektorites töötavate ettevõtetega ning rõhutas sealjuures, et kuivõrd saab ettevõte võrrelda end teiste tegevusega, on oluline siiski mõista enda alguspunkti ja teekonda jätkusuutlikkuse teekonnal.

Ühtsed arusaamad loovad pinnase edukaks koostööks

Esitluste järgselt kogunesid suurettevõtete esindajad üheskoos moderaator Diana Paakspuuga paneeldiskussiooniks, et arutada tulevikusuundasid ja ootuseid jätkusuutlikkuse osas.

Paakspuu tõstatas intrigeeriva küsimuse, kas pangad on tänasel päeval juba teinud negatiivseid krediidiotsuseid vastavalt ettevõtte ESG rakendamisele. Tamm andis mõista, et pankadel on loomulikult oma välistuskriteeriumid, põhimõttelised seisukohad ning teatud sektorid ja tegevused, mida ei rahastata, kuid tänasel päeval ei saa siiski väita, et rahastamisest oleks keeldutud puhtalt ESG poliitika puudumise tõttu.

Panelistid arutlesid ka Pankade Liidu poolt kavandatavat ESG küsimustiku loomist. Tamm selgitas, et seda mõtet on arutatud kogu Baltikumi tasandil ning loodava küsimustiku eesmärk oleks klientidele ühtse protsessi loomine. Ta tõi välja, et antud protsess on tegelikult väga hea näide pankadevahelise koostöö võimalikkusest. Torim lisas, et tegemist on pankade ühise nägemusega ja üldjoontes ollakse sisu poolest ühel meelel. Lisaprojektide osas tõi Tamm välja, et hetkel töötatakse pingsalt andmete temaatikaga ja selles osas teevad samuti pangad koostööd, et murekohti lahendada. Ta näeb potentsiaali mõnes digiriigi lahenduses, mis suudaks automatiseerida erinevate andmete liikumise.

Osalejad sõnasid kokkuvõtteks, et rohepööre on tulnud, et jääda ja sealjuures on ettevõtetel oluline uuendustega kaasas käia. Pankadega koostööks ei piisa enda “ESG-kõlbulikuks” tegemisest, vaid on hõlpsam tõesti integreerida jätkusuutlikkuse strateegia oma ettevõtte tegevustesse, seda ka konkurentsieelise hoidmiseks. Panelistid ühemeelselt julgustasid ettevõtteid olema südikamad, tegutsema ja sealjuures läbipaistvalt, kuna see loob usaldusväärsust kõigi sidusrühmadega – mitte ainult pankadega.

Iduettevõtted x suurettevõtted matchmaking

Üritus jätkus iduettevõtete tutvustusega, mille käigus andsid enda ettevõtmisest ülevaate Hoplocal, Sutu, Fairmus ja RAIKU.

Hoplocal on tiimiürituste korraldamise platvorm, millel on visioon aidata ettevõtetel ehitada tervemat ja tugevamat meeskonnavaimu.

Sutu pilliroost kaart on looduslik alternatiiv plastikule, mis aitab erinevatel kinke-, kliendi-, ukse-, makse- ja teiste kaartide pakkujatel kordades vähendada keskkonna jalajälge ning viia see ka oma klientideni.

Fairmus on globaalse ambitsiooniga muusika kuulamise äpp, mis võimaldab igal maailma artistil ühenduda oma kuulajatega ilma vahendajateta. Fairmus pakub konkurentsi suurtele platvormidele nagu näiteks Spotify.

RAIKU on välja töötanud alternatiivi mullikilele. Selleks on RAIKU kangas! RAIKU saadakse puiduribadest, millele antakse vedru struktuur. Omavahel neid spiraalseid puiduribasid kokku põimides sünnibki RAIKU kangas. RAIKUT valmistatakse tööstuses tekkivatest puidujääkidest. RAIKU puitkangas kaitseb pakke, on taskukohane võrreldes praeguste plast- ja öko-alternatiividega, samuti kompostitav.

Kui soovid Innovatsiooniliidrite klubi sündmustest osa saada, liitu klubiga. Loe lähemalt: https://innovatsiooniliidrid.tehnopol.ee/. Peagi jagame infot ka uue aasta sündmuse osas.