Uus Euroopa Liidu tehisaru regulatsioon loob turvatunde

AI entusiastid kogunesid 5. septembril teadus- ja ärilinnakus Tehnopol, et tutvuda lähemalt läbimurdelise Euroopa Liidu tehisintellekti ehk AI määruse ja sellega seotud küberturvalisusega. New Nordics AI Week raames toimunud kõrvalüritus tõi kokku tooteomanikud, ametnikud, ettevõtjad ja muud spetsialistid.  

Väärtuslikku sisendit pakkusid oma ala spetsialistid Vattan PS (New Nordics AI Weeki peakorraldaja, Founderly asutaja), Toomas Seppel (partner ja advokaat, Hedman Advokaadibüroo), Sandhra-Mirella Valdma (Cybernetica). Õhtut modereeris Otto Mättas, Tehnopoli AI mentor ja AI startupi asutaja.  

Edendades AI arengut Eestis  

Ürituse juhatas sisse Vattan PS, jagades oma kogemusi New Nordics AI Week peakorraldajana. Ta kirjeldas ürituste sarja tekkepõhjust, tuues välja, et Eestis ei ole AI-ga seonduvalt veel midagi märkimisväärset toimunud. „Ettevõtted, sh iduettevõtted, tunnevad aina rohkem elevust,“ märkis ta põhjendades, miks on kokku toodud Balti ja Skandinaavia riigid. Ta rõhutas, et on oluline õppida ja omada täielikku kontrolli AI lahenduste välja töötamisel. „Kas sind teenindatakse või lood sa ise teenused – see otsus jääb sinu teha,“ sõnas ta kokkuvõtlikult.  

Arvesta riskidega juba alustades 

Toomas Seppel andis ülevaate Euroopa Liidu AI määrusest ja tootearendusega seotud muudatustest, mida antud määrus endaga kaasa toob. Seppel kirjeldas määrust peamiselt kui enesejuhtimise tööriista, kus arendajad ja tooteomanikud peavad hindama oma lahenduse riske juba varajases faasis ning tegema kindlaks reeglitele vastavuse, et sobituda Euroopa-ülese turuga. Ta rõhutas lisaks, et EL-i AI määrus on peamiselt tarbijakaitse-alane määrus, luues tasakaalu tarbija ja tehnoloogia vahel.  

Ole ettevaatlik, kuid proaktiivne 

Tehisintellekti valdkond on viimase aastakümne jooksul hüppelise tõusu teinud ja tänasel päeval on pea kõigil võimalik mõnda AI mudelit kasutada. „AI on võimeline ümber kujundama tööstusharusid, juhtima innovatsiooni, parendama tõhusust ja edendama klientide hõlmatust,” kirjeldas Sandhra-Mirella Valdma. Ta lisas, et enamik AI-lahendusi on kasutusel just klienditeeninduses. Et anda aimu, mistõttu on küberturvalisus tehisintellekti puhul niivõrd oluline aspekt, tõi Valdma näite ühest New Yorki juura-suunalisest vestlusrobotist, kes lõpuks hakkas andma väikeettevõtetele pahatahtlikku nõu, suunates neid lausa seadusrikkumisteni.  

Ta andis ülevaate erinevatest küberturvalisuse riskikategooriatest: AI-spetsiifilised, regulatoorsed ja infotehnoloogilised. Kuivõrd mitmed AI-lahendused kasutavad kolmandate osapoolte mudeleid, avab see piltliku ukse pahatahtlikele kasutajatele, kes on võimelised manipuleerima teenuse struktuuridega, näiteks söötes mudelile väärinfot, laadides üles pahavara ja palju muud, põhjustades ettevõttele märkimisväärset kahju. “Parim variant on treenida mudelit ise, sealjuures kasutades majasiseseid infokogumeid,” rõhutas Valdma ja julgustas küberturvalisuse osas varakult alustama, mõeldes läbi kõik sammud, pidevalt monitoorides ja kogu meeskonnaga koostööd tehes.  

Me siiski vajame ka inimesi 

Paneelis arutlesid kõik esinejad erinevaid teemasid – kes ja kuidas peaks hakkama AI ametnikeks, kuidas on tehisintellekti kasutamine klientidele avaldatud, millised on kommertslikud tulevikuvõimalused AI suunal ja palju muud. Osalejad järeldasid, et inimesed on siiski vajalikud, olles uute lahenduste arendamisel ning nende rakendamisel järelvaatavas rollis. 

Üritus toimus AI arenguprogrammi raames, mis on Tehnopoli ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostööprojekt, mille eesmärk on aidata Eesti ettevõtetel kasutusele võtta tehisintellekti lahendusi. Algatus on suunatud ettevõtete konkurentsivõime tõstmisele ja Eesti majanduse jätkusuutlikkuse tagamisele tulevikus.