TFTAK teeb Tehnopoli linnakus maailmatasemel innovatsiooni

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) teadlased hoolitsevad igapäevaselt selle eest, et meie toidulauale jõuaks üha enam innovaatilisi ja tervislikke tooteid ning et poelettidele tuleks järjest enam alternatiive lihale. Mai alguses pälvis nende töö ka olulise tunnustuse – TFTAKi teadlaste arendatud hernevalgust lõhefilee jõudis mainekal XPRIZE Feed the Next Billion võistlusel finaali kuue parima sekka ja jätkab järgmisel aastal võistlemist 15 miljoni dollari suuruse auhinnafondi nimel.

Ajasime juttu TFTAKi innovatsioonijuhi Ene Viiardiga ja uurisime ettevõtte tegemiste kohta lähemalt. Muide, lisaks sellele, et TFTAK on asutamisest alates tegutsenud Tehnopoli linnakus, kuuluvad nad ka Tehnopoli juhitud tervisetehnoloogia fookusega Connected Health klastrisse.

TFTAK tegeleb palju innovatsiooniga toiduainete valdkonnas. Millised projektid on teil praegu käsil, millest võib laiemalt rääkida?

TFTAKi põhitegevus on tehnoloogia-arendusteenuse pakkumine, reeglina eraettevõtetele, seega me väga palju projektide sisust rääkida ei saa. Aga kui meie tegevusvaldkondadest midagi välja tuua, siis oluline suund on alternatiivsete valkude kasutuselevõtmine toidutootmiseks, see tähendab nii eraldatud valke (taimedest, putukatest, vetikatest) kui ka kultiveeritud valke (filamentsed seened, pärmid, bakterid).

Milliseid tooteid võime juba täna poelettidelt leida?

Eesti ettevõtete kaudu on turule jõudnud ja juba saanud ka erinevaid tiitleid Eesti parima toiduaine valimisel näiteks Terega koostöös tehtud Hi!Fiber jogurtid, mis sisaldavad probiootilisi kiudaineid ja baktereid. Nendega viisime läbi ka tervisemõju uuringu – testisime kasutajate peal toote mõju, mis tõestas, et see aitab reguleerida kolesterooli taset.

Hiljuti lõppes meil sarnane tervisemõju uuring ka Siidrikojaga koostöös arendatud tootega. Katsetasime siidri tootmisel tekkiva õunapressijäägi väärindamist püreeks, millele omakorda lisasime kiudaineid, et see oleks maksimaalselt kasulik. Tervisemõju uuring näitas, et kiudaineterikas püree aitas samuti reguleerida kolesterooli.

Oleme koostööd teinud ka Värska Veega. Nendega koos lõime Vurtswasseri seeria ja uued Värska Naturaal Plus maitseveed, mis on rikastatud funktsionaalsete komponentidega. Hiljuti jõudsid poodidesse Mamma brändi alt uued pannkoogid, mille arendusse andsime oma panuse. Need on tervislikum variant klassikalistest pannkookidest.

Oleme koostööd teinud ka erinevate poekettidega ja aidanud arendada valmistoite. Näiteks Coop Eestile tegime uue tootesarja, mis koosneb väiksema kaloraažiga valmistoitudest, kuhu on lisatud kiudaineid, valke, mineraalaineid. Samuti oleme teinud Selveri Köögile funktsionaalsed supid, kuhu on lisatud vitamiine ja mineraalaineid.

Mitmeid huvitavaid projekte on olnud koos Tactical Foodpackiga, kes toodab matka- ja militaartoite.

Kuidas ettevõtted teieni jõuavad? Kas nad pöörduvad ise teie poole või teete vahel ka teie mõnele ettevõttele pakkumise teha koostööd?

Üldiselt pöörduvad ettevõtted ise meie poole, TFTAK on Eestis juba niivõrd tuntud bränd, et meie juurde tullakse uute huvitavate mõtetega. Meil on välja kujunenud ka püsikliendid, kellega teeme sagedasti koostööd ja uuendame tooteid. Messidel ja konverentsidel oleme ka ise pöördunud ettevõtete poole, kellega soovime koostööd teha.      

Väiksematel ettevõtetel pole tihtilugu võimalik kõiki arendusi oma majas teha ja nende jaoks on lihtsam see teenus sisse osta. Suurematel ettevõtetel on aga omad prioriteedid, millele arendusmeeskonna fookus suunata. Aga kui sinna juurde tahta veel midagi muud teha, mille jaoks endal pole pilootseadmeid, siis on hea kasutada väliseid eksperte nagu meie.

Paneme suurt rõhku täisteenuse pakkumisele – käime ettevõttes kohapeal, selgitame meeskonnaga ühiselt välja, mis on lahendamist vajav probleem või aitame viimistleda arendusideed; teeme kohe ka turuülevaate, kui on juttu uue toote arendamisest; kaasame tarbijaid juba varases arendusfaasis; viime koos ettevõttega läbi agiilse arendusprotsessi; teeme väikseid tsükleid võimalikult kiiresti, saades pidevalt tagasisidet nii lõppkasutajalt kui ka tootjalt. Seejärel teeme oma laboris juba pilootseadmetega toote valmis, aitame valida pakendeid, vajadusel viime läbi uuringuid, et hinnata toote mõju, ja aitame toodet ka turundada.

Kas teie koostööpartnerite hulgas on ka välismaiseid ettevõtteid?

Meil on umbes pooleks Eesti ja välismaiseid koostööpartnereid. Erinevus on selles, et kui Eestis on meie koostööpartneriteks erineva suurusega toidutööstusettevõtted, siis välisriikides on pigem keskmise suurusega ettevõtted, sekka ka mõned suurettevõtted. Välismaistest ettevõtetest on meil hea koostöö juuretiste ja laiemalt mikroobikultuuride tootjatega, näiteks IFF-i ja Lallemandiga.      

Mis on olnud viimasel ajal TFTAKi suurimad väljakutsed arendustegevuse/tootearenduse valdkonnas?

Innovatsiooni poole pealt kindlasti laborist tootmisesse kasvamine. Seda nii toidu- kui biotehnoloogia valdkonnas. Piltlikult öeldes – retsept, mis toimib labori tingimustes, ei pruugi samamoodi toimida suurtootmises tööstusliku liini peal. Või mikroorganism, mis kasvab katseklaasis, ei kasva pilootreaktoris, mis on mahutavusega 50 liitrit. Just see väikselt laboriskaalalt läbi piloottootmise tööstusesse üleminek on nii meie kui meie partnerite jaoks kõige suurem väljakutse. Et saada laboris toimivad lahendused ka päriselus seda kasu meile tooma. Meil on ühena vähestest Eestis siin, Tehnopoli linnakus, olemas piloottootmise etapp, seega saame ettevõtetele arenduse osas olulist tuge pakkuda.

Suurimad väljakutsed tehnoloogia poole pealt on seotud kõigega, mis puudutab alternatiivseid valke. Kuidas eraldada valke taimedelt või toidutootmise kõrvalsaadustest; milline see protsess peaks olema, et ta oleks keskkonnale sõbralik, kuluefektiivne; kuidas teha alternatiivsed valgud maitsvaks ja hästi lõhnavaks, ja muidugi ka tehnofunktsionaalsed omadused – kuidas panna need valgud lõpptootes käituma nii, et nad annaks tulemuseks hea toote. Kui mõtleme taimse jogurtialternatiivi peale, siis seda ei saa teha samamoodi nagu lehmapiimajogurtit. Taimsed materjalid käituvad väga ettearvamatult ja seal on vaja sarnase lõppomadusega toote tegemiseks hoopis teistsuguseid protsesse. See on suur väljakutse nii meile kui meie partneritele.

Kas Eesti tarbija on alternatiivsed valgud omaks võtnud või tekitavad need tooted veel võõristust?

Eestlane on skeptiline – ta tahab kõigepealt proovida. Aga õnneks viimastel aastatel on tekkinud inimestes rohkem julgust uute asjadega kaasa minna. Siin on mitmeid aspekte. Üks on kindlasti see, et kohalikud tootjad on hakanud taimseid tooteid rohkem turule tooma. Inimestel tekib nende vastu huvi. Kui kontoris on kohvimasina juures ka taimne alternatiiv piimale, siis seda proovitakse.

Teine asi, mis inimesi julgustab või isegi sunnib uusi asju proovima, on hind. Inimesed tajuvad teravalt seda, et liha läheb aina kallimaks. Kui see praegu meie rahakotti veel nii teravalt ei mõjuta, siis tulevikus saame seda kindlasti tunda. Vaikselt valmistatakse end ette selleks, et peab vaatama taimsete lahenduste poole.

Kolmas oluline nüanss on tervis, mis sunnib inimesi tarbimiskäitumisi muutma. Kui statistika järgi tarbib eestlane 2-3 korda rohkem liha kui on soovituslik, siis parandamisruumi meil veel on. See ei tähenda, et jätame liha söömata, aga vähendame seda kogust ja asendame mõned lihatoidud tervislike ning maitsvate alternatiividega.

Kas on lootust, et olukord on muutumas ja liha tarbitakse üha vähem?

See olukord on praegu veidi stabiliseerunud. Meie lihakogused pole suurenenud, aga samas pole ka märke sellest, et liha süüakse vähem kui enne. Võib-olla tarbijad teevad lihakategoorias sees mugandusi. Kui veise- või lambaliha on kallis, siis sealiha on veel hea hinnaga; kui ka see tundub kallis, ostetakse kanaliha.

Kolisite novembris Tehnopoli linnakus suuremale pinnale. Miks olete valinud oma ettevõtte asukohaks just selle linnaku?

Alates TFTAKi asutamisest 2004. aastal oleme asunud Tehnopoli linnakus ja nüüd kolisime siin juba neljandat korda, kuna varasemad ruumid on meile väikseks jäänud. Kui igale teadurile pole istekohta pakkuda, siis tuleb kolida. Meie praegune pind on peaaegu kaks korda suurem kui eelmine. Meile endale siin väga meeldib, laboris on tore töötada, inimesed ja seadmed mahuvad kenasti ära. See on aidanud meil arendusprotsessi efektiivsemaks muuta.

Meie väliskülalised on sageli öelnud, et siia on mugav tulla, kuna oleme mõnusalt lähedal, asume Tallinna lennujaamast vaid 20 minuti kaugusel. Kui võrrelda teiste riikidega, kus lennujaamad asuvad suurlinnadest väljas, siis meie saame selles osas komplimente.

Millised on TFTAKi tulevikuplaanid? Mida on vaja selleks, et TFTAKi kasvatada ja innovatsiooni veelgi rohkem turule tuua?

Kui siiamaani oleme väga palju investeerinud kompetentside arendamisse, erinevate tehnoloogiate rakendusuuringutesse, oleme soetanud ka mitmeid seadmeid – ja seadmed on meie valdkonnas hirmkallid – ning kõik see on hoidnud innovatsiooni veidi tagasi, siis nüüd on meil justkui see baas olemas ja järgnevad aastad on meie jaoks murranguline aeg, kus hakkame uusi tehnoloogiaid ja teenuseid turule tooma, mida me seni pole aktiivselt klientidele pakkunud. Ees on väga põnevad ajad ja kindlasti saab põnev olema just ekspordi mõttes, laiendame oma profiili biotehnoloogia sektoris. Loomulikult saab põnev olema ka Eestis, kuna idufirmade maailma on tulnud mitmeid uusi huvitavaid tegijaid toidu biotehnoloogia kategoorias. Plaanime nendega ühiselt ajada Eestis seda asja.

Meiega on servapidi seotud ka FUNKI – mitmed meie inimesed on selle tiimi taga. Praegu osaleb FUNKI Tehnopol Startup Inkubaatori programmis. Me väga loodame, et neil läheb hästi ja saame neile samamoodi arendusteenust pakkuda, kuna paljudel – eriti just alustavatel – ettevõtetel pole endal võimalust sellist seadmeparki soetada. Julgustan ka teisi meiega sel teemal ühendust võtma, meil on olemas inimesed ja seadmed, mis aitavad teil oma eesmärkideni jõuda.