Tervisekogukonna kärajatel võeti fookusesse tervisesüsteemid ja -andmed

Juba traditsiooniks saanud tervisekogukonna kärajatel keskenduti sel korral tervisesüsteemidele ja -andmetele. Esinejad nii avalikust kui erasektorist jagasid oma kogemusi ja häid praktikaid. Üheskoos otsiti vastuseid küsimustele, kuidas tuua tervisesüsteemid inimeste igapäevaellu ja kasutada terviseandmeid nii, et kõik osapooled, sh ka inimene ise, sellest kasu saaks.

Päeva juhatas sisse tervise- ja tööministri Peep Petersoni videotervitus. Muuhulgas tänas minister valdkonna inimesi juba tehtud ja veel ees ootava töö eest.

Sotsiaalministeeriumis upTISe arendust juhtinud Kalle Killar* andis ülevaate, kuidas on uue põlvkonna tervisesüsteemi (upTIS) arendus läinud, millised on olnud väljakutsed ja mis on edasised arengud. Kalle sõnul on peamine ootus upTISele see, et vajaminev info oleks lihtsalt ja arusaadavalt kättesaadav. Euroopa ühtsest terviseandmete ruumist rääkides sõnas ta, et sel sügisel algavad arutelud liikmesriikide vahel, et milliseks see ruum võiks kujuneda. Üheks väljakutseks seejuures on kindlasti asjaolu, et andmed oleksid ühtmoodi süstematiseeritud ja vastaksid samadele standarditele, sest ainult sel juhul on need kasutatavad erinevates valdkondades ning riikides. Kalle uuris publikult ka seda, millise loomana nad iseloomustaksid upTISt ja kõige populaarsemaks vastuseks oli „kilpkonn“.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige Terje Peetso andis ülevaate terviseandmetest avaliku hüve teenistuses. Terje tõi välja, et andmed on väärtus ja neid peab kasutama oskuslikult ja usaldusväärses keskkonnas. Ilma andmeteta me tervishoius edasi liikuda ei saa. Ta lisas, et patsiente tuleks sellesse protsessi rohkem kaasata – see on kasulik mõlemale poolele – ja selle kõige eelduseks on digitaalne terviseteadlikkus.

Nele Nisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist rääkis, kuidas luua väärtust ja tagada andmete kasutamine tervises ja hoolekandes. Nele ütles, et andmete kasutamisega soovib riik innovatsiooni võimestada – sellest võidab lõpuks ka patsient –, seega andmete kasutamine võiks pigem olla soositud ka inimese enda poolt.

Cybernetica ASi teadur Tanel Mällo rääkis nõusoleku andmisest terviseandmete taaskasutamiseks ja sellest, millised tegurid inimest mõjutada võiksid. Nõusoleku küsimine on väga oluline selleks, et n-ö kolmandad osapooled, kellel seaduse järgi pole õigust inimese andmeid kasutada, saaksid seda teha, kuna andmeid kasutades on võimalik näiteks innovatsiooni luua. Tanel tõi välja, et see, et me anname nõusoleku oma andmetega midagi teha, on väga fundamentaalne funktsioon selles ühiskonnas, mida me üles ehitame.

Priit Lumi Elsavie’st andis ülevaate, kuidas kasutada terviseandmeid ennetustöös teaduspõhiselt. Priidu sõnul pole tähtis, et andmeid oleks palju ja erinevaid, pigem on oluline see, et andmed oleksid kvaliteetsed ja hästi süstematiseeritud ning et need aitaksid inimesel edasi liikuda ja otsuseid langetada.

Lisaks sellele, et koos arutada riigi seisukohalt olulisi küsimusi, on Kärajate puhul alati tähtis osa ka networking’ul ja omavahel asjade arutamisel. Nagu Piret Hirv päeva sissejuhatades ütles – see on ka võimalus, et võtta mõnel osalejal nööbist kinni ja küsida, kuidas on ühe või teise arendusega aasta jooksul läinud ning millal saame rääkida tulemustest.

Kärajate salvestus on saadaval YouTube’i keskkonnas, kus on võimalik kõiki ettekandeid järelkuulata. Ajatemplid leiate video kirjeldusest ja esimesest kommentaarist, et oleks kergem kindla ettekande juurde liikuda.

Kärajaid pildistas Arno Mikkor, pikema galerii leiad Facebookist. Tehnilise teostuse tegi Pixtech.

*Alates 19.09 töötab Kalle Killar Tallinna ettevõtlusdirektorina.

Kärajaid korraldab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol juhitav Connected Health klaster. Klaster on Eesti suurim tervisetehnoloogia kogukond, mis koondab nii terviseteenuse osutajaid, tervisetehnoloogia ettevõtteid kui ka kõiki teisi valdkonna olulisi huvigruppe. Klastri abiga on võimalik teha siseriiklikke koostööprojekte ning eksportida tervisetehnoloogilisi lahendusi ka teistesse riikidesse. Klastri tegevusi kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.