Millised on võimalused Eestis täna tervisetehnoloogiate arendamiseks? 

13. septembril toimus Tehnopoli tervisetehnoloogia kogukonna eestvedamisel järjekordne tervisekogukonna võrgustumisüritus, kus arutati Eesti tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamise võimalusi ja väljakutseid. Üritus tõi kokku erinevad tervisevaldkonna ettevõtted ning avaliku sektori esindajad, kes jagasid oma kogemusi ja teadmisi, kuidas riiklike toetusmeetmete abil tugevdada tervishoiusüsteemi innovatsioonivõimekust ning suurendada tervishoiuteenuste kättesaadavust. 

Fookuses olid ka digitaalsed lahendused ja nende potentsiaal inimeste elukvaliteedi parandamisel ning tervelt elatud aastate arvu suurendamisel. Teema on aktuaalne, kuna tervisetehnoloogiad on üks TAIE fookusvaldkondadest. Sündmuse käigus keskenduti TAIE tervisetehnoloogiate- ja teenuste teekaardi fookussuundadele, et arendada teaduse ja ettevõtluse koostöös paremaid, kättesaadavamaid ja personaalsemaid tervishoiuteenuseid. Arutleti ettevõtete äri ja kasvuvõimaluste osas. 

Riiklikud toetusmeetmed tõstavad ettevõtete innovatsioonivõimekust 

Päeva esimeses pooles oli fookuses era- ja avaliku sektori koostöö võimestamine. Riigi poolt pakutavatest toetusmeetmetest rääkisid Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-st Kristiina Sepp, Andres Kikas ja Reet Reinart-Okugbeni. Tervisekassa praeguseid ja tulevasi investeeringuid ning innovatsioonitoetuse meedet tutvustasid Jaarika Järviste, Eva Paalma, Tiina Österman ning Kristin Kuusk. Rõhutati, et tervishoiuinnovatsioon on äärmiselt kapitalimahukas ja nõuab pikaajalist pühendumust. Selle toetamiseks pakutakse riigi poolt erinevaid toetusmeetmeid, mis aitavad ettevõtteid ärimudelite ja toodete arendamisel ning laienemisel rahvusvahelistele turgudele. Pakutakse personaalseid ekspordivõimekuse kasvatamise programme, mis hõlmavad koostööd rahvusvaheliste ekspertidega ning messide ja missioonide kaudu turule laienemise toetust. 

Riiklike meetmete abil ettevõtte arendamise kogemust jagasid Tarmo Pihl, MinuDoc ettevõtte asutaja ning Anna-Liisa Kubo, Nanordica Medicali kaasasutaja ja innovatsioonijuht. Mõlemad nõustusid, et saadud toetused on mänginud olulist rolli ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvus. Samuti on MinuDoci eelvisiidi lahendus, mis sai toetust Tervisekassa näidisprojektide konkursil, aidanud leevendada perearstikeskuste ülekoormuse probleemi.  

Fookuses terviseandmete kasutamine 

Viimasel ajal on suure tähelepanu all terviseandmete kasutamine. Euroopa terviseandmeruumi määrus (EHDS) on jõustumas 2025. aasta alguses. Jaanika Merilo, Sotsiaalministeeriumi e-tervise strateegia juht, tutvustas, kuidas uue e-tervise strateegia väljatöötamine aitab parandada ka terviseandmete kättesaadavust ja lihtsustada nende kasutamist. Strateegia väljatöötamisel on kaasatud 22 erinevat organisatsiooni. Merilo tõi esile, et üks olulisi eesmärke terviseandmetest rääkides on andmete töötlemiseks turvalise juurdepääsu loomine, mis vähendab andmeturberiske. Lisaks sellele on plaanis lihtsustada rahvusvahelist andmevahetust tervisevaldkonnas. Juba praegu vahetab Eesti terviseandmeid 13 eri riigiga ning soov on sellist koostöövõrgustikku veelgi laiendada.

Roman Kostrõkin, TEHIKu upTIS tootejuht, jagas infot uue põlvkonna tervise infosüsteemi (upTIS) arengutest. See uus lahendus põhineb sündmuspõhisel andmetöötlusel, erinevalt varasemast dokumendipõhisest süsteemist. Kostrõkin rõhutas, et uus süsteem võimaldab pakkuda terviklikke lahendusi, mis on integreeritud terviseprotsessidesse, parandades kliinilisi tööprotsesse ja patsiendi ravi juhtimist. TEHIK hoiab silma peab ka uuenduslikel tehnoloogilistel lahendustel (sh tehisintellekti võimalustel), mis võiksid tulevikus aidata veelgi parandada süsteemi efektiivsust. 

Teadusarendustegevused takerduvad ajapuuduse taha

Põnevaid ettekandeid täis päeva lõpetas paneeldiskussioon, mis keskendus sellele, kuidas luua tervishoiuteenuste osutajatele juurde ressurssi teadusarendustegevuste toetamiseks. Arutelus osalesid Kristiina Sepp (EIS), Kristin Kuusk (Tervisekassa), Tarmo Tohver (Ida-Viru Keskhaigla) ja Anna-Liisa Kubo (Nanordica Medical), diskussiooni modereeris Kadi Lubi (TalTech). Paneelvestlusesse kaasati ka publik, et saada tagasisidet, millistest ressurssidest on neil praegu tervishoiusektoris ja ettevõtluses teadusarendustegevuste jaoks kõige rohkem puudus. Üritusel osalejate ülekaalukas seisukoht oli, et peamine takistus teadusarenduse edendamisel on ajapuudus. Lisaks toodi välja, et rahastus on samuti piiratud, mis seab piirid innovatiivsete lahenduste väljatöötamisele. Kõik aga nõustusid, et ilma teadustööta on tervisetehnoloogiate edendamine keeruline. 

Tervisetehnoloogiate arengu väljakutsed ja koostöövõimalused 

Kokkuvõttes toodi Tervisekogukonna Kärajatel esile mitmeid olulisi väljakutseid ja võimalusi, mis puudutavad tervisetehnoloogiate ja -teenuste arengut Eestis. Ürituse käigus jagati väärtuslikku teavet riiklike toetusprogrammide kohta, mis aitavad ettevõtetel kasvada ja laieneda uutele turgudele. Samuti tõsteti esile vajadust terviseandmete kättesaadavuse parandamise ja rahvusvahelise andmevahetuse tõhustamise järele. Kokkuvõttes leiti, et avaliku ja erasektori koostöö ning täiendavad ressursid on võtmetähtsusega, et viia Eesti terviseinnovatsioon järgmisele tasemele ning parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. 

VAATA ÜRITUSE SALVESTUST SIIT!

Tehnopoli tervisetehnoloogia kogukond lõimib tervisekogukonna üheks tervikuks ja aitab toetava võrgustikuga kaasa tervisetehnoloogia ettevõtete tähelennule nii Eestis kui maailmas. Kogukonna osaks on nii kohalikku kui rahvusvahelist tervisevaldkonda edendavad koosloome projektid, erinevad üritused, kogukonda lõimivad algatused ja ökosüsteemi osaliste vahelise kommunikatsiooni edendamine.

Soovid liituda? Võta meiega ühendust!