Tehisintellekt toob uue ajastu Eesti ja Soome tervishoidu

Tehisintellekt (AI) toob suuri muutusi tervishoidu nii Eestis kui Soomes, aga ka Euroopas tervikuna. 4. veebruaril kohtusid Soome ja Eesti eksperdid Soome saatkonnas Tallinnas, et arutada, kuidas tehisintellektil põhinevad lahendused mõjutavad tervishoiu tulevikku.  

Üritusele kogunesid mõlema riigi ministeeriumide esindajad, tervishoiuvaldkonna juhid ja AI-lahendusi pakkuvad ettevõtted. Peamiselt arutati tehisintellekti rolli üle patsientide hoolduse parandamisel, haiglate töö tõhustamisel ja regulatsioonide järgimisel. Ürituse korraldas Tehnopol koos HealthTech Finlandi, Business Helsinki, Helsinki Health Incubatori ja EIS-iga. 

AI kui lahendus tervishoiu väljakutsetele 

Üritust avades rõhutas Vesa Vasara, Soome suursaadik Eestis, tehisintellekti rolli kasvavate tervishoiukulude vähendamisel ja uute ärivõimaluste loomisel. AI-lahendused omavad juba käegakatsutavat mõju – Soome ettevõte sõlmis Eesti haiglaga koostöölepingu varasema Soome-Eesti ühisürituse tulemusel. 

Soome sotsiaal- ja tervishoiuministeeriumi esindaja Jukka Lähesmaa tutvustas Soome AI-ökosüsteemi, mille eesmärk on optimeerida tervishoiuprotsesse ja toetada innovatsiooni. Valitsus on tuvastanud 50 paljulubavat AI-rakendust ning rahastab kümmet projekti, mis keskenduvad järgmistele valdkondadele: 

• Tehisintellektil põhinev meditsiiniline dokumentatsioon, et vähendada arstide halduskoormust 
• Reaalajas tõlketeenus vastuvõttude ajal 
• Tehisintellekti poolt tehtav patsiendiinfo kiire kokkuvõte 

Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane rõhutas, et tehisintellekt on Eesti tervishoius hädavajalik säilitamaks süsteemi tõhusust. Eestis investeeritakse igal aastal 10 miljonit eurot AI-lahendustesse, mis parandavad nii töökorraldust kui ka patsiendihooldust. Tehisintellekti kasutatakse Eestis juba praegu meditsiinilise dokumentatsiooni automatiseerimiseks, arvepettuste tuvastamiseks ja kliiniliste otsuste tegemise toetamiseks. Samuti aitab AI geenivaramu andmetele tuginedes avastada vähkkasvajat varajases staadiumis, et toetada personaalse meditsiini lahenduste rakendamist Eestis. 

Mõlemad riigid nõustuvad – tehisintellekt ei ole enam luksus, vaid vältimatu, et tervishoiusüsteem efektiivsemalt toimiks. 

AI rakendamine haiglates – mis võib valesti minna? 

Haiglad kasutavad tehisintellekti, et tõhustada tervishoiuteenuste osutamist. Näiteks Helsingi Ülikooli Haiglas (HUS) kasutatakse tehisintellekti: 

• Meditsiiniliste tõlgete tegemiseks, eriti sisserännanute ravimisel 
• Haiglavoodite nõudluse prognoosimiseks, et tagada ressursside kättesaadavus 
• Erakorralise meditsiini osakondades ooteaegade hindamiseks 
• Parkinsoni tõve ja peatraumade varajaseks tuvastamiseks 

HUS-i tehisintellekti osakonna juht Patrik Koskinen rõhutas, et AI-tööriistad peavad vastama rangetele regulatsioonidele, et tagada patsientide ohutus. 

Eestis viib patsiendikeskset lähenemist tehisintellekti abil ellu Viljandi Haigla. Haigla juhtiv arst Mart Kull tutvustas uut integreeritud tervisekeskust „Tervikum“, mis ühendab esmatasandi, eriarstiabi ja sotsiaalhoolduse. Tehisintellekt on selle visiooni keskmes, toetades mobiilsete teenuste pakkumist, kodupõhist ravi ning aidates arstidel kiiremini diagnoosideni jõuda. Lisaks pakub AI arstidele kontrollnimekirju, mis aitavad neil järgida ravijuhiseid. Ta rõhutas, et tehisintellekt ei asenda arste, vaid toetab nende otsuseid ja muudab töö tõhusamaks. 

Vaatamata mitmetele eelistele hoiatas Seppo Vahasalo SGS Fimkost, et AI-põhised meditsiiniseadmed peavad vastama Euroopa Liidu meditsiiniseadmete määrusele (MDR). AI-tööriistu arendavatel ettevõtetel tuleb hoolikalt valmistuda selleks protsessiks, et vältida ebavajalikke viivitusi. Ta rõhutas, kui oluline on määratleda seadme kavandatav kasutusala juba arenduse algfaasis, et tagada vastavus muutuvatele regulatsioonidele.

Regulatsioonide ja innovatsiooni ühendamine 

Paneeldiskussioonis arutleti kontrollitud keskkondade üle, kus tehisintellektil põhinevaid lahendusi saab katsetada regulatiivse järelevalve all. Eesti ja Soome valitsuste esindajad ning AI-lahendusi arendavate ettevõtete juhid arutasid, kuidas sellised keskkonnad aitavad idufirmadel keerulistes regulatsioonides paremini orienteeruda ja AI kasutuselevõttu tervishoius kiirendada. Paneelis osalesid Jaanika Merilo (Eesti Sotsiaalministeeriumi digitervise ja -hoolekande juht), Jukka Lähesmaa (Soome Sotsiaal- ja Tervishoiuministeeriumi nõunik), Aiko Adamson (Cybernetica tarkvaraarenduse juht) ja Juha Paakkola (Veil.AI ärijuht).

Peamised järeldused olid: 

• Esineb vajadus struktureeritud terviseandmete järele 
• Lahendused vajavad kiiremat regulatiivset heakskiitu 
• Eesti ja Soome piiriülese koostöö parendamine ühtsete regulatiivsete keskkondade loomiseks 

Kuigi sellised regulatiivsed keskkonnad on üks võimalik lahendus, esineb jätkuvalt väljakutseid rahastamisel, andmetele juurdepääsu tagamisel ja tehisintellekti integreerimisel päriselu olukordadesse. Paneelis osalenud rõhutasid, et Euroopa peab pakkuma paremaid stiimuleid idufirmade toetamiseks, et vältida ettevõtete liikumist lihtsamate regulatsioonidega riikidesse. 

AI tööriistad ja turvalisuse kaalutlused 

Üritusel tutvustati mitmed uuenduslikke tööriistu, mis toetavad tehisintellekti integreerimist tervishoidu. Heikki Pitkänen tutvustas Lean Entries tööriista, mis teeb tervisetehnoloogia lahenduste regulatsioonidega vastavusse viimise lihtsamaks. Aiko Adamson Cyberneticast rääkis AI-rakenduste privaatsus- ja turvariskidest, rõhutades olulisust ennetada tehisintellektist tulenevaid haavatavusi ning olla vastavuses Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR). Laura Piila Optomedist tutvustas AI-põhise võrkkesta skaneerimise lahendust haiguste varajaseks avastamiseks, tutvustades ettevõtte käeshoitavat fundus-kaamerat diabeetilise retinopaatia tuvastamiseks. 

Need on ainult väike hulk tööriistadest, mis aitavad muuta tervishoiuteenused kättesaadavamaks, tõhusamaks ja turvalisemaks, näidates tehisintellekti potentsiaali ulatuda haiglatest kaugemale.

AI tulevik tervishoius 

Üritus tõi esile, milline ulatuslik potentsiaal võib olla tehisintellektil tervishoiu tõhususe suurendamisel, patsientide ravitulemuste parandamisel ja innovatsiooni edendamisel. Järgnevateks prioriteetideks peaks olema regulatiivsete protsesside kiirendamine, terviseandmetele ligipääsu parandamine ning avaliku ja erasektori koostöö tihendamine.

Sellel üritusel tegid Eesti ja Soome ministeeriumide esindajad kokkuleppeid järgmisteks kohtumisteks, et jõuda piiriülese regulatiivse koostöö ühtlustamiseni. Kuna tehisintellekt on ja arvatavasti ka jääb tervishoiu lahutamatuks osaks, tegelevad mõlemad riigid viiside leidmisega, kuidas toetada vastutustundlikku AI-innovatsiooni.

Tutvu terve ürituse galeriiga siin.
Ürituse salvestust saab näha siit.