Singapuri tervishoiu valdkond on digitaalsete tehnoloogiate ootel

Singapuris avati Eesti saatkonna kõrval Estonian Business Hub, mis pakub tuge ja annab omalt poolt lisatõuke Eesti ettevõtetele, kes soovivad siseneda Kagu-Aasia turgudele. Hubi juht Johanna-Riinu Annuk ja Eesti suursaadik Singapuris Priit Turk rääkisid, miks võiks Eesti ettevõtted kaaluda äritegevuse alustamist selles piirkonnas.

Suursaadik Priit Turk ütles, et Singapur on atraktiivne turg eelkõige tänu riigi strateegilisele asukohale. Singapur paikneb Kagu-Aasia südames ning on oluline äri- ja finantskeskus, võimaldades ettevõtetel kasutada Singapuri sillana teistesse Kagu-Aasia riikidesse. „Singapur on tuntud oma soodsa ärikeskkonna poolest, siin on madal korruptsioonitase, stabiilne poliitiline süsteem ja tõhusad juriidilised raamistikud,“ rääkis Turk. „Lisaks on riik investeerinud oluliselt teadus- ja arendustegevusse ning loonud soodsa keskkonna innovatsioonile ja tehnoloogilisele arengule.“

Singapuris tegutsevad mitmed teaduspargid, innovatsioonikeskused ja ülikoolide juurde kuuluvad asutused, kus ettevõtted saavad koostööd teha teadusasutustega ning arendada uusi tehnoloogiaid.

„Singapur on muutumas juhtivaks digitaalse majanduse keskuseks, kus on suur nõudlus tehnoloogiliste lahenduste järele erinevates valdkondades, näiteks e-kaubandus, fintech, tehisintellekt ja andmete analüüs. See pakub Eesti ettevõtetele võimalusi oma digitaalsete lahenduste ja tehnoloogiate ekspordiks, seda ka tervishoiu valdkonnas,“ sõnas Priit Turk.

Johanna-Riinu Annuk, värskelt avatud Estonian Business Hubi juht, selgitas, et keskuse eesmärgiks on pakkuda koostöös saatkonnaga ettevõtetele võimalust kasutada ruume kohalike partneritega kohtumiseks, ürituste korraldamiseks ja võrgustike loomiseks. „Peamine eesmärk on edendada ja hoogustada kahe riigi vahelist kaubandust ning investeeringuid, tutvustada Eestit ja meie e-lahendusi,“ sõnas Annuk.

Singapur on tuntud oma tugeva digitaalse taristu poolest ning tervishoius on suur potentsiaal digitaalsete tehnoloogiate kasutamisel. Annuk tõi näiteks, et suurt huvi tuntakse nutikate tervisejälgimise seadmete või rakenduste vastu, mis aitavad inimestel paremini jälgida oma tervislikku seisundit ning võimaldavad tervishoiutöötajatel teha kaugjälgimist ja diagnoosimist. Teine oluline valdkond on terviseandmete haldamine ja analüüs. „Singapuri valitsus on teinud suuri jõupingutusi terviseandmete digitaliseerimiseks ja andmeanalüüsi kasutamiseks terviseuuringutes ning tervisejuhtimises. Singapuri turul võiks leida võimalusi ettevõtted, kes suudavad pakkuda terviseandmete turvalist haldamist, analüüsi- ja tõlgendamisteenuseid,“ ütles Annuk. Eraldi väljakutseks on Singapuris vananev elanikkond, kel on keerulised tervishoiuvajadused.

2022. aasta teises pooles teatas Singapur uuest tervishoiureformi plaanist, mis nihutab riigi tervishoiustrateegiat ennetava ravi suunas. Selle kohta saab täpsemalt lugeda siit.

Kui Eesti ettevõttel on huvi siseneda Singapuri turule, siis Johanna-Riinu Annuk soovitas konsulteerida spetsialistide või ärikonsultantidega, kel on kogemusi Singapuri ärikeskkonnas. „Hea viis Singapuri turust esmase ülevaate saamiseks on osalemine Singapuris toimuval messil või sobiva fookusega üritusel,“ lausus Annuk. Ta tõi näiteks sügisel toimuvad messid Hospital at Home Asia 2023 ja Singapore Week of Innovation and Technology.

EASi ja KredExi ühendasutuse poolt on Singapuris kohapeal ka ekspordinõunik, kes on valmis koos saatkonnaga Eesti ettevõtteid toetama ning nõustama.

Piret Hirv, Connected Health klastri juht, ja Hille Hinsberg, klastri liikme ProudEngineersi tootejuht, külastasid Singapuri ning neil avanes võimalus väisata ka Estonian Business Hubi.

Hille Hinsberg rääkis, et visiidi käigus said nad esmase mulje Singapuri e-tervise alal tegutsejatest ja süsteemist – millised on peamised suunad ja kuidas digitaalset muutust ning tervishoiu innovatsiooni riigis arendatakse. „Kõige suurem erinevus Eestiga on see, et riigi roll digilahenduste arendamisel on väga suur ja avalikku raha panustatakse palju. Näiteks on riigi toel käimas ulatuslikud koolitusprogrammid tervishoiutöötajatele, mis tutvustavad digilahendusi ja teenuseid ning tõstavad arstide ja õdede oskusi digitehnoloogiat kasutada,“ sõnas Hinsberg.

Huvitav oli külastada ka suure haigla innovatsiooniosakonda, kus töötab kümneid inimesi. Nende ülesanne on toetada organisatsiooni sisemiste tööprotsesside digitaliseerimist ja  suhelda ka uute tervisetehnoloogiate pakkujatega väljastpoolt. Regulaarselt toimuvad ideede häkatonid ja kiirendiprogrammid, mille kaudu loodetakse tootearendusele kaasa aidata. Nende programmide kõrvalmõju on see, et haigla personal kaasatakse arendusprotsessi juba varakult, idee ja prototüübi etapis. See pidavat olema kõige kindlam viis, kuidas saada arstid uusi tooteid testima ja hiljem kasutusele võtma.

Osa programme korraldatakse koostöös ülikoolide ja ka terviseinnovatsiooni rahastajatega. „Neis osalemine võikski olla Eesti iduettevõtete jaoks võimalus nn löögile pääseda – siseneda turule kohalike innovaatorite või ülikooli teadlastega koostöös,“ soovitas Hinsberg.

Alumised pildid: Jürgen Randma / Riigikantselei