Sharewell: kasutajatestid on kui ettevõtluse eellinastus kontrollpublikule

Meie äriarenduse hea klient Sharewell pakub täisteenust – leiab õige sihtrühma inimesed, edastab kontrollülesanded, salvestab nende muljed helis ja pildis, transkribeerib ning tellija mureks jääb ainult järelduste ja vajadusel ka ümberkorralduste tegemine.

Milliseid väljakutseid pakuvad suurkliendid ja mahukad arendusprojektid Sharewellile?

Meie tuntumad suurkliendid on Luminor Pank, Delfi, Tele2, ADM Interarctive, CXL agency, Trinidad Wiseman, Pipedrive. Meile annavad nii erineva taustaga kliendid võimaluse teha ka meil oma toodet paremaks, et see suudaks pakkuda väärtust, milleks on tagasiside kogumine, meie klientidele, et nemad saaksid oma tooteid/teenuseid lõppkliendi jaoks paremaks muuta. Iga väljakutse on arenguvõimalus.

Millised on olnud kõige huvitavamad-ebatavalisemad sihtrühmad, keda partnerid on palunud Sharewellil leida?

Medõed Ameerikast, kes kasutavad oma igapäeva töös ultraheliseadmeid. See oli huvitav projekt, kuna saime aru, et peame leidma uue viisi, kuidas leida inimesi platvormile.Teise näitena meenub ülesanne leida inimesed, kes on huvitatud õppimast uut keelt äpi abil, kes omaksid iPhone’i, peab rääkima soravalt inglise keelt, aga ei tohi osata prantsuse või hispaania keelt. Ning ühe projekti jaoks pidime leidma inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul laenu võtnud.

Mida võidab klient, kui tal on pikas protsessis eri etappide kontrollimiseks ainult üks testide partner?

Läbis koostöö ühe partneriga annab võimaluse kiireteks kontrollideks, kas arendused toimivad nagu peavad. See annab võimaluse liikuda töödega edasi oluliselt paremini.

Me saame aidata kõiki oma kliente kõigis toode arendamise faasides. Idee kogumise vaates (uurides kuidas täna mingid asjad toimivad ja mis võiks paremini olla), prototüübi faasis (aru saada, kas selline toode pakuks lahendust), MVP faasis (kas valmis toode reaalselt pakub lahenduse), valmis toote faasis (mõista kas valmis toode reaalselt pakub kõike mis lubab ning võimalus laieneda eri segmentidesse) ja ka valmis tootele lisafunktsioonide leidmise-lisamisele (uurida, kas lisatoode pakub väärtust olemasolevale või lausa uuele sihtgrupile).

Mida olulist tuleb artiklist välja kasutajatestide tähtsuse kohta, mida tahaksid veel eriti rõhutada?

Kasutajatestid ei ole midagi keerulist, aega nõudvat ega kallist. Paari päevaga saab juba kvalitatiivsel meetodil selgeks 70% vigadest, mis kasutajakogemuses esineb. Ja seda saab ise teha, pole vaja palgata kedagi, ning videosid vaadates saab aru, mis probleemiks on. See tähendab, et ka lihtne neid lahendada. Ning seda paarisaja euro eest.

Sharewell’i platvormil on enam kui 5000 eestlast, ning kõik kes soovivad liituda, et lisaraha teenida saavad seda teha siin.

Miks me ei saa kasutajatestideta?

  1. Kasutajaliides ja kasutajakogemus on oma olemuselt tarbekunsti vormid. Disainer ei tee selles valdkonnas asju vaatamiseks, vaid näppimiseks. Võidab see, kelle kasutajaliides pakub kõige paremat kasutajakogemust. Ja otsustab seda ainult kasutajaskond.
  2. Ettevõtte internetikeskkonnas suuri ümberkorraldusi tehes on mõistlik teha igale lõpetatud kasutajaliidese arendusetapile kohe kasutajakogemuse test. Nii väldid korduvate vigade sisse kodeerimist ka järgmistesse etappidesse ning lõpetatud töö suuremahulist ümbertegemist. Rääkimata pettumisest oma arendajate töös.
  3. Kui laual on mitu teoreetiliselt head lahendust, siis pole tõe kriteerium mitte suurem ülemus ega visam vaidleja, vaid midagi palju eksimatut – kasutajatesti tulemused.
  4. Tegelikult me saame küll läbi kasutajatestideta, lihtsalt sellel on omad tagajärjed, enamasti kehvemad ja kallimad, kui ühe kasutajatesti hind.

Filmimaailmas toimub enne uue teose esilinastust alati eellinastus kontrollpublikule. Ja kui vaja, tehakse peale prooviseanssi film montaažiruumis ringi. Ettevõtlusmaailmas on selle protsessi analoog uue kodulehe kohta proovikasutajatelt tagasiside kogumine. Nagu kinnitavad Tele2-e ja Delfi kogemused, aitab seda teha kõige paremini Sharewell.

Juhtum 1: Tele2

Gerth Kuuse palkamine Tele2-e kasutajaliideste ja kasutusmugavuse disaneriks oli ettevõtte strateegiline otsus. “Varasemalt on Eesti Tele2 kasutanud kasutusmugavuse testide läbiviimiseks ja ka disainitöödeks üldisemalt koostööd teiste ettevõtetega. Mind võeti tööle, et erialane kompetents ja oskused oleksid Tele2 sees olemas ja vahetumalt kasutatavad erinevates projektides,” meenutab Kuusk möödunud aasta algust.

Tänu sellele pidi muutuma kasutusmugavuse testimine Tele2-e “majasiseseks” tööks ning Kuuse esimene ülesanne oli selleks vajaliku taristu ja protseduurireeglistiku loomine. Ja siis võttis temaga ühendust Sten Kreisberg, Sharewelli looja ning tegevjuht. Ning Tele2-s mõisteti, et kui sulle tuuakse piltlikult öeldes valmis jalgratas kontorisse kätte, pole sul tarvis seda ise edasi leiutada.

Kuusk ütleb, et kasutajatest on tõe kriteerium. Kui meeskond on töö käigus eriarvamustel või kõhkleb valitud lahenduses, siis paneb kasutusmugavuse test sellistes olukordades asjad tavaliselt üsna valutult paika. “Ja aitab aru saada, et me ei loo lahendusi enda maitse järgi ja iseendale vaid lahendused peavad meeldima ja olema mugavad kasutada ennekõike just meie kasutajatele,” rõhutab ta loovinimestest ja nende isiksuste eripäradest koosneva meeskonna juhina.

Ta toob välja kasutajatestide positiivse mõju meeskonnale. Kui ikka kasutajatestid kinnitavad läbivalt, et ollakse põhimõtteliselt õigel teel, sujub töö rõõmsamalt ja reipamalt. Mis siis, et tal on: “Õnneks insenerimõistusele ka disainitaju, aastatepikkune kogemus digilahenduste loomisel ja huvi selle vastu, mis veebimaailmas üldisemalt toimub ja kuhu trendid liiguvad.”

Kuuse hinnangul oleksid tema meeskonna loodud lahendused oleksid ka ilma Sharewellita täna olemas ja kliente teenindamas, kuid: “Küll mõneti ebasõbralikumal kujul kuid siiski kasutatavad.”

Tänaseks on Tele2 olnud Sharewelli püsiklient juba terve aasta, sest niiviisi saab Kuuse osakond pühenduda oma põhitööle: “Sharewell teeb selle administratiivse osa kõik meie eest ära ja meie saame keskenduda põhilisele – hüpoteeside püstitamisele ja nende testimisele. Me ei pea ise testijaid otsima, me ei pea intervjuudeks aegu kooskõlastama, me ei pea testimiseks vajalike vahendeid muretsema, me ei pea tegelema testija arvutis video ja ekraani salvestamisega ning nende salvestuste haldamisega.”

Teisalt toob ta välja, et pole veel kohanud testitulemusi, kus kogu kontrollkasutajaskond oleks üksmeelselt rahulolev. “Eks alati saab veel paremini,” jääb ta enda vastu nõudlikuks, kuid seejuures realistiks: “Tuleb valida sihtrühm kelle jaoks lahendust lood ja kelle jaoks see maksimaalselt kasutajasõbralik peaks olema ning seejuures tuleb leppida, et inimesed, kes sihtrühma ei kuulu võivad lahendust tajuda ebamugavana.”

Juhtum 2: Delfi

Eesti külastataivama meediaportaali Delfi kapitaalremont polnud naljaasi. Delfi äriarenduse juht Karin Vene lausub, et selleks kulus kaheksateist kuud. “Meediasektor tervikuna on läbimas suurt digipööret ja olulist ärimudeli muutust. Suurim ärimudeli muutuse vedaja on olnud tasulise sisu osakaalu kasv tänaseks pea 20 protsendini, mis eeldab ka teistsugust kasutusteekonda ja navigeerimist eri tüüpi sisu ning kanalite vahel,” selgitab ta kapitaalremondi tagamaid.

Niisiis kutsuvad suuremaid UX disaini uuendusi ja muutusi portaalis esile mitte niivõrd massiline kasutajate tagasiside, vaid meediasektori arengutrendid ja ärimudeli muutused laiemalt.

“Suurim väljakutse oli lahti haakida end üle viisteist aastat vana tehnoloogilisest võlast ja aegunud IT-arhitektuursetest süsteemidest. Delfi koondab kokku kümneid erinevaid alamportaale ja kanaleid, mis oli vaja ühendada tehnoloogiliselt ühtsesse ökosüsteemi.”

Delfi kasutajale tähendas see, et ühel hommikul avanes portaal kiiremini ja nägi välja teistsugune, senisest lühema ja kompaktsema esilehega, kus ometigi oli kõik vanamoodi olemas, sest nagu ütleb Vene: “Kartsime üle moderniseerida ja kakskümmend aastat harjumuspäraseid ning sissetallatud kasutajateekondi lõhkuda. Kõige suuremat ohtu nägime mobiilis, kus tegime ka lehe struktuuris revolutsioonilisemaid muudatusi võrreldes eelmise versiooniga.“

Vene hinnangul võttis lugejaskond uuenenud Delfi hästi vastu, sest arendusmeeskond lähenes asjale põhimõtteliselt õigesti: “Jaotasime projekti väiksemateks etappideks ja erinevad alamportaalid said üle viidud uuele tehnoloogiale sammhaaval, mitte kõik korraga. Arendusetappide vahel tegime mitmeid kasutajateste ning tellisime väljast SEO ja vaegnägijate auditid.”

Kui väikesed jooksvaid kasutajateste tehti oma jõududega, kaasates ka lugejaid, siis lõppversiooni testimiseks ja kasutajasõbralikkuse kontrolliks võeti appi Sharewell. “Sharewell on väga mugav, operatiivne ja kasulik tööriist. Loomulikult oleksime võinud kasutada seda ka erinevate vaheetappide live’ide järel, et saada veelgi ulatuslikumat ja täpsemat lõppkasutaja tagasisidet. Sharewelli teenuse suurim väärtus seisnes meie jaoks selle kiiruses ja operatiivsuses, mis on meediaäris kriitilise tähtsusega,” vaeb Vene kliendikogemust.

Vaadates tagasi pooleteise aasta tööle, selle jooksul tehtud kasutajatestidele ütleb Vene üldistavalt: “Kuigi kasutajad hindavad erinevaid aspekte, on selle testimise suurim väärtus näha, kas tekivad kasutuskogemuse tagasisides mingid läbivad mustrid, korduvad märksõnad või “tupikud”, mis annavad selgema signaali, et nende valupunktidega on vaja esmajärjekorras tegeleda.”

Kinnitust leidis tema sõnul see, et uuendusi tuleb teha pigem orgaaniliselt ja kasutajale loomulikult kui revolutsiooniliselt, mis eeldab kasutajalt liiga suuri harjumuste muutusi. “See on ka põhjus, miks oleme mobiilis kõige rohkem teinud kohandusi pärast live´i. Samuti andsid kasutajatestid meile kinnituse, kas majasiseselt seatud hüpoteesid ja järeltegevuste prioriteetsus on korrektselt seatud,” võtab ta kasutajatestide abil kokkuvõttes priimalt õnnestunud pooleteise aasta töö kokku.

Meie partnerid

Ole kursis põnevate innovatsiooniuudistega