Risttee Jõhvis: Filmi ja idufirmade kohtumispaik

16. oktoobril toimus Jõhvi Kontserdimajas esimene IDA Hub Filmipäev – DUUBEL 1. Idee algataja on Jõhvi Vallavalitsus ja korraldaja Viru Filmifond koostöös Ida-Viru Investeeringute Agentuuri ja teadus- ja ärilinnakuga Tehnopol. Päeva fookuses olid Ida-Virumaa ja filmitööstuse arengud ning tulevikuvisioonid järgnevateks aastateks.

Päeva avas Jõhvi vallavanem Maris Toomel, kes oli kokku pannud humoorika videoklipi. Ida-Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) juhatuse liige Teet Kuusmik tutvustas IDA Hubi inkubaatorite infrastruktuuri rajamist koos stuudiokompleksiga. Olga Kurdovskaja Tehnopolist ja Britta Merirand Ida-Viru Ettevõtluskeskusest rääkisid IDA Hubi ettevõtluse kasvuprogrammidest ning filmitegijatele ja maakonnale pakutavatest tugiteenustest. Toimusid ka paneelarutelud ja maailmakohvik. Päeva lõpetas Kaljo Kiisa stipendiumi gala.

Kas filmitööstus vajab innovatsiooni revolutsiooni?

Eesti filmitööstus seisab silmitsi uute väljakutsetega, kuid ka võimalustega, mis võivad viia selle valdkonna uuele tasemele, tõdesid osalejad Tehnopoli korraldatud paneelis „Kas filmitööstus vajab innovatsiooni revolutsiooni“. Üheskoos arutati, kuidas filmitööstuse murrangu hetk võib aidata muuta Ida-Virumaa filmimaailma keskuseks ning millised sammud on vajalikud, et Eesti filmid jõuaks rahvusvahelise publikuni.

„Eesti startup ökosüsteem sai alguse Skype’ist ja nüüd on popp teema süvatehnoloogia startupid. Miks ei võiks olla Eesti filmitööstuse või filmitehnoloogia startupid järgmine laine? Ida-Virumaa loob suurepäraseid võimalusi. Kuidas saame Eestisse rohkem tarku, nutikaid, kirglikke filmiettevõtjaid, et raha tuleks filmitööstusesse?“ küsis investor Heidi Kakko.

Üle kümne aasta filmitööstuses tegutsenud Kaspar Kallas, üks filmivalgusteid loonud Digital Sputniku asutajaid, tõi esile, et kuigi tehnoloogia kiire areng pakub filmide loojatele uusi võimalusi, ei asenda need tegijate kogemust ja inimlikku nägemust. „Inimene on emotsionaalne olend ja see on oluline filmi tegemisel,“ rõhutas Kallas.

Kallas märkis, et Ida-Virumaal on võimalus positsioneerida end maailmas hästi, eriti praeguses Hollywoodi segaduses, kus otsitakse uusi lahendusi. „Meil on võimalus ideid pakkuda,“ ütles ta.

Vestluses tõusid esile nii rahvusvaheliste ürituste korraldamine filmisektori idufirmade arenguhüppeks, kui ka rahvusvaheliste tiimide saamine Jõhvi kiirendisse. „Ida-Virumaa võiks leida rahvusvahelisi partnereid, kes kutsuksid startuppe oma üritustele,“ soovitas Votemo asutaja Maarit Mäeveer-Eller.

Kokkuvõttes on Eesti filmitööstusel suur potentsiaal, kuid vaja on innovatsiooni, rahvusvahelist koostööd ja tugevat eestvedajat, kes viiks Eesti filmibrändi globaalsele tasemele. „Eesti filmid on jõudnud rahvusvaheliste nominatsioonideni, kuid vaja on rohkem promotsiooni,“ märkis investor Heidi Kakko.

Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp tõi esile, et Eesti filmid levivad hästi ka välismaal, kuid vaja on rohkem rahvusvahelist koostööd ja toetust. „Poliitiline tahe on oluline, et viia Eesti filmitööstus uuele tasemele,“ ütles Sepp.

Kust tuleb raha?

Euroopa riigid toetavad laialt oma filmitööstust ja sektor näeb riigi rolli filmide finantseerimise juures kesksena. Vestluses tõusid esile paralleelid filmide ja idufirmade vahel investeerimisobjektidena. Edukad filmid toovad enamuse oma tulust juba esimese aasta jooksul ja kuigi ükssarvikuid esineb kohalikus filmimaailmas vähe, on ebaõnnestumisi filmimaailmas siiski vähem kui idufirmade hulgas.

Edith Sepp tõdes, et filmidesse investeerimine on keeruline, sest filmid on erinevad. „Rahvafilm toob raha tagasi, aga kunstilisemad filmid mitte alati,“ ütles ta.

„Suurim mure on, et investorid ei oska hinnata, kas raha tuleb tagasi. Kui on portfell erinevatest produktsioonidest, saab riski maandada. Riskikapitalifondide investeerimise põhimõte ongi portfelli loomine ja juhtimine,“ selgitas Heidi Kakko.

Stuudio, mis teeb 10 või 20 filmi, olekski nagu idumaailma investeerimisfond.

Filmidesse investeerimine on sarnane idufirmadesse investeerimisega – mõlemad nõuavad riski maandamist ja portfelli loomist. Oluline on valida õiged projektid ja loojad, kes suudavad ideed ellu viia.

„Oluline on looja, kellesse investeeritakse. Hollywood panustab loojatele, riskikapital startuppidele. Edukamaid loojad ja startupid on tõendusmaterjaliks,“ ütles Kakko.

Just selle jaoks, edukate loojate aitamiseks – ja oskusteabe vahendamiseks filmimaailma ja startup-sektori – vahel alustas sellel aastal tööd IDA Hub.

Tehnopoli Startup Inkubaatori Filmi- ja multimeediakiirendi tegevusi rahastab Euroopa Liit.