Postimees Riias: lõunanaabrite startup-maailm plahvatas

Viimase aasta jooksul idufirmade maailmas tohutuid edusamme teinud Läti ütleb üha julgemalt välja oma ambitsiooni saada esmalt Baltimaade ja edasi juba ka Põhjamaade startup-mekaks, kirjutab Postimehe rubriik Teadus ja Tehnika. Kommenteerib Martin Goroško, Tehnopol Startup Inkubaatori juht.

Lätlaste jutul on tõsi taga – aasta 2016 oli Läti idufirmade maailma jaoks mitmeski mõttes pöördeline ja ökosüsteem lõi tõsiselt kihama.

«Rahulik areng oli küll toimunud juba viimased viis aastat, kuid eelmisel aastal toimus tõeline plahvatus. Uued üritused, konverentsid, investeeringute suur kasv. Ka avalik sektor on üles ärkamas ja pannud oma õla alla nii ainukordse startup-seaduse kui investeerimisraha abil,» ütles usutluses Postimehele Läti startup assotsiatsiooni Startin.LV üks juhte ning endine riigi majandusminister Daniels Pavluts.

«Teil läheb hästi, me tõesti tunnustame teid. Transferwise, CrabCad – suurepärased idufirmad. Kuid pange tähele – asjad juhtuvad ka teistes Baltimaades. Vägevad ettevõtted on kasvamas ja mitmed neist ka teiega koostöös. Me ei pea enam alt üles vaatama Nokiatele, Skype’idele või kellele iganes – meil on nüüd oma üdini Läti päriolu tehnoloogiaettevõte Mikrotikls, mille väärtus on tõenäoliselt juba miljard dollarit,» tõi Pavluts näite.

Martin Goroško, Tehnopol Startup Inkubaatori juht: võidab see, kuhu voolab investorite raha

Startup maastiku elujõulisust ja aktiivsust saab kõige lihtsamini arvutada läbi kaasatud kapitali ning selge on see, et seda ei ole Baltikumis ning see voolab mujalt sisse. Milline riik selle kätte saab, see võidab.

Rohkem raha startup-ettevõtetes võrdub rohkem globaalseid katsetusi ja potentsiaalseid edulugusid. Täna on Baltikumis tervikuna investeeringuid vähe ning 100 miljonit või 47 miljonit ei omagi väga tähtsust. Supp on ikka lahja. Oluline on aga muutus ise.

Kui investeeringuid tehakse järjest rohkem, siis tähendab see automaatselt seda, et regiooni ökosüsteem (ettevõtjad, ülikoolid, riik, omavalitsused, kiirendid, inkubaatorid, investorid) teeb midagi õigesti. Hinnates Läti kasvu (+13MEUR) ja kõrvutades seda Eesti omaga (+10MEUR) on selge, et mõlemad ökosüsteemid kasvavad üsna sarnases tempos ning järelikult teeme mõlemad midagi õigesti.

Mis puudutab koostööd, siis on see minu hinnangul oluline järgmises kolmes lõigus: a) startup ettevõtteid toetavate tugistruktuuride töö; b) regiooni müük ja turundus; c) riiklike strateegiate ühildamine.

Baltikumi ökosüsteem ei ole nii suur, et siin oleks ruumi mitmele StartupWiseGuys-ile või BuildIT-ile. Mõistlik oleks tekitada üle Baltikumi tugevad inkubaatorid, kiirendid, mis on suunatud erinevatele majandusharudele.

Tugiprogrammi üleval pidamine on iseenesest kallis ning kui Baltikumis on näiteks mitu erenevat kiirendiprogrammi riistava arendavatele ettevõtetele, oleks see raiskamine. Väga tore initsiatiiv on ka äriinglite võrgustik, mis on oma haru avanud ka Lätis ning nad käivad Eesti inglitega päris tihedalt läbi. Turundus ja väljapoole müük on samuti tähtis.

Seda teeme me pigem läbi rahvusvaheliste startup konverentside ning kava on päris ilusti paigas ning info liigub. Riiklikul tasemel on minu arvates oluline, et ei tekiks ebamõistlikku konkurentsi, a la kes suudab maksud kõige madalamaks keerata.

Pigem peaks rõhku asetama sellele, et siin regioonis oleks lihtne alustada, saaks bürokraatiavabalt asju ajada, inimesi sisse tuua, maksukeskkond oleks usaldusväärne ja stabiilne. Nutikad lahendused nagu eResidentsus, uus automaatne deklaratsioon jne on riiklikult pigem väärtuslikumad kui maksumuudatus.

Samas, alati on parem näiteks tennist mängida endast tugevama partneriga. Tihe konkurents regioonis on hea ja ajab mugavustsoonist välja. Võib-olla ongi parem kui meie ettevõtted hakkavad ükshetk hoopis Lätti kolima, sest seal on läbimõeldum maksusüsteem ning investorid vaatavad meelsamini Läti startuppe, sest neid on seal kordades rohkem. See sunniks meid pingutama ning oma tegevused uuesti läbi mõtlema.

Loe Daniels Pavluts-i ja Riia linnavolikogu esimehe Nils Ušakovs-i pikemat kommentaari Postimehe täismahus artiklist SIIT

(allikas: postimees.ee; autor: Aivar Pau; kaanefotol Toomas Hendrik Ilves mullu novembris lätlaste Digital Freedom Festivalil digitaalse vabaduse auhinda vastu võtmas)