Pidev kohandumine kui innovatsiooni alustala – Põhjamaade ettevõtete parimad praktikad

Innovatsiooniliidrite klubi liikmed kogunesid hooaja lõpuüritusele SEB innovatsioonikeskusesse, et jagada parimaid praktikaid innovatsioonivõimekuse kohta. Ürituse eesmärk oli anda ülevaade Eesti positsioonist globaalsetes innovatsiooniindeksites, kuulda ettevõtete kogemuslugusid, ministeeriumi vaatenurki innovatsiooni investeerimisel ja eelseisvatest majanduskasvu toetavatest sammudest.

Ülevaade riiklikust rahastusest ja selle võimalustest innovatsiooni edendamisel

Sündmuse avas Eesti Vabariigi rahandusminister Mart Võrklaev, kes andis ülevaate Eesti  finantsseisust. Mitmete eesmärkide hulgas on valitsus seadnud üheks eesmärgiks Eesti innovatsioonivõimekuse tõstmise. Eesmärgi saavutamiseks kavatseb valitsus investeerida vähemalt 1% SKPst teadus- ja arendustegevusse ning 2% erasektori teadus- ja arendustegevuse toetamiseks.

Eestit on aastakümneid tuntud kui uskumatult madala võlamääraga riiki, mis on olnud eeskujuks teistele riikidele. Aga ei maksa salata, et on tehtud ka vigu – majanduskasvu ajal langes riigieelarve oluliselt miinusesse, kogumata võimalikuks kriisiks vajalikke reserve. Viimastel aastatel on maailma tabanud mitmed kriisid, mis puudutavad ka Eestit, näiteks koroonakriis, energiakriis ning Venemaa-Ukraina konflikt, mis on viinud riigieelarve sügavamasse defitsiiti. Seetõttu on valitsuse eesmärgiks ühe meetmena kehtestada uus maksupakett.

Teine oluline eesmärk on hoida finantssektori turvalisust. „Finantsturvalisus on lai teemavaldkond, see tähendab mõistlikku riiklikku rahastamist, aga ka seda, et meie majandus ja finantssektor oleksid läbipaistvad, et meie soodsat investeerimiskeskkonda ei kasutataks ära ja et must raha ei liiguks meie turgudel,“ kirjeldas Võrklaev. Muudatused on vajalikud Eesti ja selle tulevaste põlvkondade kaitseks. „Teeme kõvasti tööd selle nimel, et suudaksime hoida majanduskeskkonna konkurentsivõimelisena ja riigi rahanduse jätkusuutlikuna,“ kinnitas Võrklaev.

Innovatsioon nõuab jätkusuutlikkust

Päev jätkus Siim Lepiski ettekandega, kes on üks Innovatsiooniliidrite klubi nõukogu liikmetest ja NetGroupi innovatsioonijuht. Lepisk tutvustas mitmeid globaalseid ja Euroopa innovatsiooniindekseid ning seda, kus Eesti nendes paikneb. Ülemaailmselt on Eesti innovatsiooni poolest 17. kohal – see on tugev positsioon, arvas Lepisk. Euroopa tasandil on Eesti innovatsiooniindeksite järgi esikümnes. Lepisk tõi välja ka mõned valdkonnad, kus Eesti on globaalne liider, näiteks uute, asutatud ettevõtete arv 1000 elaniku kohta; IKT-teenuste import ja väljastatud riskikapitali maht protsentuaalses võrdluses SKP-ga – viimane peegeldab ka seda, kuidas Eestis on nii palju ükssarvikuid tekkinud.

Lepisk rõhutas European Innovation Scorecard-i kui mõõdikut, mis ei võrdle meid teiste riikidega, vaid meie endi tulemustega. Selle mõõdiku järgi on Eestis edenenud avaliku ja erasektori rahvusvaheliste ja teaduslike väljaannete loomine, innovatsioonikapital investeeringutes ja tööhõive innovaatilistes ettevõtetes – ning viimase 5 aasta jooksul – innovaatiliste VKEde omavaheline koostöö. „See on ka Innovatsiooniliidrite klubi eesmärk tuua kokku erinevad huvirühmad ja luua midagi uut, maagilist ja tähendusrikast. See kasvuprogramm tugineb tõesti nendele tugevustele ja näitab head kasvu,” rõõmustas Lepisk.

Ta jätkas ülevaatega praegustest rahastamisvõimalustest ja tõi välja, et hetkel on olukord üsna kehv – investorid on „raha sisse valamise lõpetanud”, mistõttu on investeeringud uutesse ettevõtmistesse kiiresti vähenenud. „Kui me vaatame Eesti hetkeolukorda, siis näeme küll suuri investeeringuid, kuid neid on üsna vähe. See ei pruugi olla uudiseks idufirmadele, kuid suurettevõtete jaoks võib üllatusena tulla, et tänavune investeerimiskliima muutub karmimaks,” täpsustas Lepisk. Ta tõi välja, et praegu on paljudel fondidel võimalus „istuda” ja see aitab kaasa ka aeglasemale rahastamisele – investorid ootavad tõenäoliselt odavamaid investeerimisvõimalusi pigem aasta lõpu poole, seda siis kui ettevõtted veel tegutsevad – võib ennustada, et paljud start-upid lõpetavad rahapuuduse tõttu tegevuse.

Lepisk tõi mõõdikutel põhinevalt välja ka karmi tõe Eesti peamise nõrkuse kohta – meie keskkonnaalased tehnoloogilised tasemed on kõvasti langenud. Ta tõi ühe kogemusnäite ettevõttest, kelle vastus ettevõtte jätkusuutlikkuse poliitika kohta – „nad sõidavad tööle rattaga ja on veganid” – ei olnud lihtsalt piisav. „Need, kellel pole plaani, hakkavad järsku tulu kaotama. Võid arvata, et su ökoloogiline jalajälg on hea, aga kui sul pole plaani, kuidas seda paremaks muuta, võidakse sind igal hetkel „tühistada“,“ rõhutas Lepisk ja samaaegselt tutvustas lahendust – Innovatsiooniliidrite klubi on koostöös Tehnopoliga loonud mudeli, mida ettevõtted saavad kasutada oma jätkusuutlikkuse taseme hindamiseks. „See on enesehinnangul põhinev kava säästva arengu eesmärkide hindamise jaoks, keskendudes 3-5 eesmärgile, mida peate oluliseks. Otse sahtlisse mineva plaani asemel jääb see kava „tagataskusse“, mida on hõlpsalt võimalik igal ajal kasutada,” soovitas Lepisk. Tööriist tehakse liikmetele kättesaadavaks sel sügisel.

Ümberkujundamine eeldab innovatsiooni

Järgnev esineja, Autolivi globaalse innovatsiooni direktor Christian Svensson jagas parimaid praktikaid ettevõttest, mis sõna otseses mõttes tegeleb igapäevaselt elude päästmisega. Nende peamised tootmisartiklid on turvavööd, turvapadjad ja roolirattad, mis on mõeldud erinevate liiklusvahendite ohutuse suurendamiseks. Ta tegi publikule põgusa tuuri läbi Autolivi 70-aastase ajaloo, tutvustades kuidas ettevõte tegutseb jätkuvalt edukalt suuresti tänu nende kohanemisvõimele. „Autoliv on tegutsenud 70 aastat, sest oleme järjepidevalt status quo-d püüdnud murda ja oleme loonud uusi asju, laiendades turgu päris pika aja jooksul. Peame aja jooksul ümber kujunema, muidu haihtume,” märkis Svensson.

Autolivi innovatsiooniteekonna peamiseks innustajaks on olnud moto „kuidas me saame päästa rohkem elusid?”. Näiliselt väheste innovatsioonivõimeliste toodete osas on Autoliv läbi innovatsiooni suutnud endale väljakutseid esitada. „Kuna oleme nendes tooterühmades üks turuliidreid, peame andma endast parima selle jaoks mis tuleb järgmisena.“ Ta tõi välja, kuidas innovatsioon võib järgneda ettevõtte visiooni ja missiooni muutmisele. „Kui muudate visiooni ja missiooni, mõjutab see äri. Kui varem võtsime eesmärgiks elude päästmise, siis mõni aasta tagasi ütlesime, et peaksime pakkuma lahendusi ühiskonnale laiemalt – see tähendab suurepäraste ohutuslahenduste loomist kõigele, mis liigub.“

Svensson märkis, et globaalseks ettevõtteks olemisel on kahtlemata omad väljakutsed – üheks on see, et uued lahendused peavad vastama globaalsetele vajadustele ning sealjuures tuleb innovatsiooniprotsessis olla tõhus. „Innovatsioon peab olema millegagi seotud ning nendeks on turuhinnang ja kliendi vajaduse mõistmine.“ Ta rõhutas, et mõnikord võtab murranguliste tehnoloogiate puhul tulemuste nägemine aega.

Ta tõi huvitava näite Nobeli preemia laureaatidest tehtud uuringust, kus uuriti nende inimeste motivatsiooni ja Nobeli preemia poole püüdlemist. Svensson selgitas, et neil võib-olla on olnud valdkonna parimad teadmised või õiged kontaktid, kuid selgus, et eelkõige oli neil visioon õnnestumiseks, isegi kui kõik teised eeldasid teisiti. Ta tõi välja, et sellel mündil on ka teine pool – mõnikord tuleb osata ebaõnnestumist tunnistada ja see kehtib ka kõigi innovatsiooniprotsesside kohta.

Start-up ökosüsteemi ja ülikoolidega tegeleva inimesena on Svenssonile selgeks saanud, et ökosüsteemi loomisega on palju võita. On tarvis, et koos töötaksid ülikoolid kui teadmiste pakkujad, korporatsioonid kui turu pikaajalised võtmeisikud ja idufirmad kui uute ideede esitajad. „Vajame seda kõike ja me peame jätkama ökosüsteemi arendamist, kuna see on võtmetegur eduks ja uute platvormide avanemiseks,” väitis Svensson.

Mõeldes mida tulevik Autolivile toob, hindas Svensson, et vaieldamatult on praegu autotööstuses toimumas suured muutused. Ta oli kindel, et tarkvarade potentsiaali kasutatakse laiemalt ja nende arendamine loob palju ruumi innovatsioonile. „Küsimus on muidugi selles, mis on meie järgmine samm – me toetume innovatsiooni loomisel oma keskmele ja võtame arvesse, et digitaalne transformatsioon on toimumas. Mõnes mõttes on see nagu kumminööri tõmbe järgimine – meid justkui tõmmatakse tulevikku ja meie asi on seda järgida,“ sõnas Svensson kokkuvõtlikult.

Agiilsuse ja andmete jõud innovatsioonis

Päeva viimase ettekande tegi Meelis Migur, Rimi Eesti Food IT-juht ja äripartner. Migur viis publiku läbi Rimi innovatsiooniteekonna ja tutvustas, kuidas organisatsioon töötas selle nimel, et muutuda innovaatilisemaks. Eelmise aasta seisuga muutus kogu organisatsioon agiilseks, tähendades, et nüüd on nad meeskonnapõhised, viivad läbi sprinte, teevad tegevused läbipaistvaks ja rohkemgi veel, märkis Migur.

Toidujäätmete vähendamine on Rimi üks suuremaid eesmärke. Migur tõi nende innovatsiooniteekonna kohta näiteid, kuidas nad on sellele probleemile lahendusi loonud. Kuna suurem osa toidujäätmetest tekib kliendi kodus, arendas Rimi koostöös ühe idufirmaga rakenduse, mis aitas tarbijal oma külmkapis olevaid tooteid kaardistada, et anda selle alusel soovitusi õhtusöögi valmistamiseks. Teine viis selle probleemi lahendamiseks leiti andmeanalüütika ja AI kaudu, kui loodi süsteem, mis kaardistab poes olevad tooted aegumiskuupäeva järgi ja annab juhiseid toodete allahindluseks. Süsteem arendati välja  ka tarbija vaates, kus klient saab rakendusest vaadata, millises lähedalasuvas Rimis leidub soodushinnaga tooteid.

Migur tõi välja, et Rimi on väärtuspõhine ettevõte. Selle lähenemisega on Rimi üheks eesmärgiks luua väärtust ka oma klientidele. Näiteks saavad kliendid iga-aastased kokkuvõtted oma ostuharjumustest ja iganädalaselt personaalseid pakkumisi oma reaalse ostuajaloo põhjal. Selle eesmärgiks on luua kliendile tulevikus sisukamaid ostuvõimalusi, suunates neid statistika kaudu ka kestlikumate valikute poole. „Näiteks kui näete, et olete üks 3% kilekoti kasutajatest, võib see anda teile tõuke alternatiivide kasutamiseks,” väitis Migur.

Kohanemisvõime ja jätkusuutlikkus on innovatsiooni peamisteks teguriteks

Üritus jõudis lõpule paneeldiskussiooniga, millest võtsid osa Christian Svensson, Meelis Migur ja Linda Marie Ormus Tele2-st. Arutelu modereeris Helen Sulg, Keskkonnainvesteeringute Keskuse arendus- ja partnersuhete juht.

Arutelu algas hetke kuumima teemaga – AI ehk tehisintellekt. Osalised arutlesid, kas tehisintellekt võib tõepoolest „üle võtta“ ning jõudsid üksmeelselt järeldusele, et tehisintellekt ja masinõppesüsteemid pigem täiendavad praeguseid protsesse, mitte ei asenda neid. „Loomulikult on meil vaja juhiseid, et mõista, mida tehisintellekt meie heaks teha saab,“ täpsustas Ormus. Nad arutasid ka tehisintellekti keskkonnamõju küsimust – paljude nende süsteemide käitamiseks on vaja palju ressursse ja iga kasutaja peaks arvestama ka jätkusuutlikkuse aspekti. „Peame olema teadlikud ajastuse suhtes, millal on mõistlik tehisintellekt kasutusele võtta,“ arvas Migur.

Vestlusring jätkus teemal, kuidas juhtida innovatsioonikulusid. Vestlusringi liikmed võrdlesid oma innovatsiooniteekondi rahastamise vaatest ja jõudsid järeldusele, et innovatsiooni kulusid on vaja regulaarselt hinnata. Kulude analüüsimiseks saab sätestada KPI-d ja eesmärgid, kuid see ei ole eelduseks. „Enne õnnestumist jõuab palju ebaõnnestuda ja me töötame pidevalt selle nimel, et oma klientidele lisaväärtust pakkuda,” jagas Ormus kogemust. Migur jagas omaltpoolt, et Rimil on kõrged ambitsioonid tulevikuprotsesside ja „kastist välja mõtleva“ innovatsiooni osas, et pakkuda oma klientidele rohkem väärtust.

Kuna jätkusuutlikkuse temaatika saab igas ettevõttes aina enam tähelepanu, arutasid osalised ka selle valdkonna tulevikutrende. On selge, et eeskirjad ja aruandlus on olulised hetkeolukorra peegeldajad. Ormus jagas, et Tele2 jaoks pakub taastuvenergia jätkusuutlikkuse mõttes palju väärtust, kuna nende võrgud vajavad paratamatult tööks energiat, lisaks on neil vanatehnika taaskasutusalgatused ja palju muud. Migur jagas, et nad peavad oma ESG tegevuses otseselt arvestama ka klientide käitumisega, tuues näite korduvkasutatavatest pakenditest ja erinevate lahenduste piloteerimise võimalikkusest. „Väljakutse seisneb uute, jätkusuutlike tegevuste leidmises ja elluviimises,“ rõhutas Svensson.

Kui soovid kuuluda Eesti suurimasse innovatsiooni ökosüsteemi, liitu Innovatsiooniliidrite klubiga. Täpsem info: https://innovatsiooniliidrid.tehnopol.ee/.