22.11.2024
Parimad praktikad innovatsiooni rahastamiseks
12. novembril toimunud Innovatsiooniliidrite klubi kohtumine tõi tähelepanu keskmesse innovatsiooni rahastamise ja vaatles lähemalt korporatiivset riskikapitali (CVC) ja riskikapitali (VC). Põnevate ettekannetega esinesid Andrea Fritschi (Tenity) ja Rasmus Udde (Sunly Future Ventures). Paneeldiskussioonis, mida modereeris Martin Goroško (Tehnopol), osalesid lisaks Fritschile ka Marius Ribokas (SEB) ja Andrus Oks (TeraVC). Külalisi võõrustati seekord Sunly kontoris, kus ürituse lõpus sai osaleda eksklusiivsel kunstituuril ja näha Sunly asutajate kunstikogudest pärit teoseid.
Ürituse sissejuhatuseks mainis Tehnopoli äriarendusjuht Martin Goroško, et innovatsiooni rahastamise teema on “kaane all podisenud” juba mõnda aega. “Küsime igal hooajal tagasisidet Innovatsiooniliidrite klubi liikmetelt – investeerimise ja korporatiivse riskikapitali teemad on alati esile tõusnud, kuna liikmed otsivad välist nõu parimate praktikate osas, seega oleme seda üritust innukalt planeerinud.”
Kõige tähtsam on eesmärgid kooskõlastada
Andrea Fritschi (Tenity juhtiv partner ja innovatsioonijuht) andis korporatiivsest riskikapitalist põhjaliku ülevaate. Korporatiivne riskikapital (Corporate Venture Capital, CVC) hõlmab suurettevõtete otseseid investeeringuid idufirmadesse, sageli kahe eesmärgiga: saavutada finantstulu ja saada strateegilist kasu. CVC võimaldab ettevõtetel ligi pääseda välisele innovatsioonile, saada turu ülevaadet ning laieneda uutele tärkavatele tööstusharudele. Erinevad korporatiivse riskikapitali mudelid peegeldavad unikaalseid strateegiaid, eesmärke ja integreerituse tasemeid, sealhulgas teenusena pakutavat CVC-d, mida osutavad partnerettevõtted.
“Näeme suurt sünergiat korporatsioonide ja idufirmade maailma vahel,” märkis Fritschi Tenity näitel. Tenity on rahvusvaheline innovatsiooni- ja kiirendiplatvorm, mis keskendub finants- ja kindlustustehnoloogiate arendamisele ning ühendab idufirmasid ja korporatsioone.
Tenity pakub oma partneritele erinevaid innovatsiooniteenuseid, edendamaks ettevõtete arendusprotsesse ja innovatsiooni. “Oleme aidanud kaasa enam kui 250 koostööle idufirmade ja korporatsioonide vahel,” tõi Fritschi muljetavaldava statistilise näite. Koostöödel võib olla erinevaid fookuseid, olles näiteks kas investeerimis- või innovatsioonipõhised. Ta rõhutas, et suurem osa innovatsioonist luuakse kahtlemata idufirmades. Kuna korporatsioonide protsessid on tavaliselt küllaltki ette kirjutatud, on nad paratamatult aeglustatud erinevate piirangute poolt oma innovatsiooniloomes – just siin saavadki erinevad koostööd luua tõelist väärtust.
Väljendades mõtteid selle osas kas CVC omab olulist rolli innovatsiooni rahastamisel, kirjeldas Fritschi statistikat: “Tänasel päeval hõlmab umbes iga kolmas tehing CVC-d ja see on tohutu osa turust. See tähendab, et CVC on üks suurimaid ja dominantsemaid osapooli, kui räägime rahastusest.” Sektoritrendide vaatest ei tule ka kellelegi enam üllatusena, et hetkel on suurem osa investeeringutest suunatud tehisintellektil põhinevatel lahendustele.
Idufirmade vaatevinklist on CVC-rahastus kahtlemata atraktiivne vahendite kaasamise vorm, kuna partnerlus korporatsioonidega võimaldab pigem pikaajalist koostööd ja lisaks ligipääsu korporatiivsetele ressurssidele. CVC rahastuse kaasamine võib muuta iduettevõtte ärimudelit ja hiljem aidata väljumisega, kasutades selle jaoks partnerlusega kaasnevat võrgustikku. Asutajaid heidutavad aga erinevad väljakutsed, mis antud rahastusvormiga kaasnevad, nagu näiteks kompromisside tegemine strateegiates ja ettevõtte kultuuris. Uute lahenduste rahastamine võib omada lõhestavat efekti ka korporatsiooni tasandil, rõhutas ta ning soovitas olla selles osas ettevaatlik. “Sisemiste sidusrühmade ootuste juhtimine on väga oluline, et tagada ühtsus eesmärkides,” kirjeldas Fritschi.
Julged lähenemised kiirendavad arengut
Rasmus Udde, Sunly Future Venturesi asutajapartner, pakkus teemale praktilist vaatenurka. Ta rõhutas, et iga korporatsioon on oma eesmärkide, strateegiate ja võimaluste poolest erinev ning igal ettevõttel on oma lugu. Udde sõnul alustati ettevõtte ülesehitamist 2019. aastal nullist, seades eesmärgiks saada juba samal aastal sõltumatuks elektritootjaks. Ettevõtte fookus suunati 95% ulatuses taastuvenergia tootmisele, samas kui ülejäänud 5% ressurssidest investeeriti innovatsiooni edendamisse. Viis aastat hiljem on ettevõte taastuvenergia valdkonnas salvestuslahendusi pakkumas ning investeerib elektrifitseerimisega seotud idufirmadesse ja nutikate linnade lahendustesse. „Avatud innovatsiooni lähenemine võimaldab edasi liikuda palju kiiremini. Miks? Sest see toob kaasa erinevaid vaatenurki ja kaasab erinevat tüüpi inimesi, kes tahavad koostööd teha,” selgitas Udde.
Ta kirjeldas lähemalt Sunly innovaatilise lähenemise tausta, kus suurema osa ajast ollakse äriarendajad ja väiksema osa ajast investorid. „Me otsustasime, et kui tahame olla edukad, siis peaksime raha investeerima. Kui me ei ole edukad, ei omagi see tähtsust – oleme niikuinii raskustes.” Pideva katse-eksituse meetodil tegutsemise kaudu ja oma vahendeid investeerides käivitab Sunly praegu oma kolmandat fondi. See samm tähistab olulist edasiminekut ettevõtte arengus. „Sa õpid pidevalt, hindad pidevalt oma tegevust ja usume, et see on ainus viis, kuidas tegelikult õppida,” märkis Udde.
Sunlyl on ainult üks strateegiline põhimõte – investeeringu objekt peab olema seotud energiasiirde valdkonnaga. Udde selgitas, et pole mõtet keskenduda valdkondadele, kus neil investeerijana pole pädevust, seetõttu keskendutaksegi ainult ühele strateegilisele vaatenurgale. Eelneva esinejaga nõustudes rõhutas ta, et eesmärkide ühtlustamine peab olema selge kohe alguses, et tagada parim väärtuspakkumine kõigile osapooltele.
Kooskõlasta ja tegutse võimalikult kiiresti
Ürituse lõpetuseks kogunesid esinejad paneeldiskussiooniks, arutamaks millised võimalused leiduvad ettevõtetele, kes on huvitatud oma investeerimisteekonna alustamisest.
Paneeldiskussioonis sooviti leida vastus küsimusele, millised omadused eristavad VC ja CVC rahastusmudeleid, kuna nende määratlused on muutunud hägusemaks. Fritschi märkis, et täna püüdlevad ettevõtted tõenäoliselt pigem rahalise kasumi poole, luues konkreetseid strateegilisi plaane ja töötades välja võimalusi, kuidas neid ellu viia. „Peamised küsimused, mida tuleb küsida: kust pärineb algne huvi rahastamise vastu ja mis tasemel, kes on sisemised toetajad ja kas vahendid selle teostamiseks on olemas,“ tõi ta välja. Investeeringutega seotud õige meeskonna rakendamise osas leidsid paneeldiskussiooni osalejad, et väliste juhtpartnerite kaasamine võib olla parim lahendus valdkondades, kus ettevõttesiseselt vajalike pädevuste arendamine võtaks ebamõistlikult palju ressursse. Ettevõttel ei pruugi alati olla õigeid inimesi oma tiimis, mistõttu on sisemine protsesside ja eesmärkide ühtlustamine veelgi kriitilisem.
Samuti arutati, kui aktiivset ja juhtivat rolli peaks korporatsioon oma investeeringutes võtma. Ühiselt nõustuti, et rollid võivad olla kas juhtivad või toetavad, sõltuvalt sisemistest strateegiatest, hetke turuliidritest ja rahastusvõimalustest. Näitena toodi kiirendiprogrammid, mis võimaldavad pääseda idufirmadele ligi juba väga varajases etapis, lihtsustades üleminekut hilisematele rahastamisvoorudele.
Kuna protsessid korporatsioonides kipuvad võtma palju aega, soovitasid paneeldiskussiooni osalejad startupi asutajatel korporatsioonidega ühendust võtta pigem oma arengu varajases etapis. Ribokas tõi näite, et SEB kohtub võimaluste kaardistamiseks aastas 50–100 idufirmaga, samas kui Oks märkis, et nende fond hindab aastas umbes 1200–1400 ettevõtet, illustreerides valdkondlikke erinevusi. Paneel lõpetas tõdemusega, et kuigi CVC rahastusel võib idufirmade kogukonnas olla murettekitav maine, on see kindlasti võimekas rahastamisallikas, võimaldades maandada kõigi osapoolte jaoks seotud riske.
