Nele Labi: riik peab innovatsiooni sünniks tingimused looma

Sotsiaalministeeriumi innovatsiooni asekantsleri Nele Labi sõnul ei tohi riik innovatsiooni pidurdada, vaid peaks looma tingimused ja hoolitsema selle eest, et ükski hea idee ei jääks võimalusest ilma. Innovatsioon ei seisne tema hinnangul ideedes, vaid teostuses. Nele Labi on üks peaesinejaid ka 7. detsembril Arvo Pärdi Keskuses toimuval rahvusvahelisel konverentsil “Boosting the scale-up of digital innovation for Active and Healthy Ageing in Europe”, kus tuleb juttu innovatsioonist tervishoiu valdkonnas.

Uurisime Nele Labilt, millised on Eesti tervishoiu plussid, kuidas panustab riik sellesse, et inimeste eluiga pikeneks ja kuidas tuua tervishoiu valdkonda rohkem innovatsiooni.

Millised on hetkel Eesti tervishoiu suurimad plussid? Millega oleme meie eeskujuks teistele riikidele?

Meile tundub see nii elementaarne, et näeme oma terviseandmeid ühest kohast riigi keskses portaalis või et saame arstiaega broneerida haiglate üleselt. Maailmas on see aga väga erandlik, mistõttu käib Eestis pea iga nädal delegatsioone teistest riikidest, sest tänaseks on pea kõikjal üle maailma inimestel sarnased ootused.

Võiks öelda, et ajal, kui Eestis digilugu tegema hakati, oli meil eelis – polnud ees ühtegi teist süsteemi, alustasime nn valgelt lehelt. Tänastel tulijatel on keerulisem, sest tervishoius on palju osapooli ning kõigil neil on praeguseks olemas mingisugused digisüsteemid, mis ei pruugi olla omavahel kergesti integreeritavad. Samuti on juba välja kujunenud digiajastule omased töövõtted ja protsessid ning kesksete lahenduste jaoks on tarvis sõlmida laiapõhjalisi kokkuleppeid. Need on osapooltele keerulised, tihti ka kulukad. Teisipidi on uutel tulijatel siiski võimalik eelkäijate valikutest õppida. Sellest ka see suur huvi Eesti lahenduste vastu.

Kui Eesti e-riiki teiste riikidega võrreldakse, siis 2 peamist „konkurenti“ on meil Singapur ja Lõuna-Korea. Just sealt olid ühed hiljutised delegatsioonid Eesti digilooga tutvumas. Huvitav on vaadata, kuidas mõnes aspektis on nad meist ette jõudnud, aga samas keskset terviseinfosüsteemi nähakse kui ülimat eesmärki, mille poole püüelda. Seda peetakse üheks eelduseks, et astuda terviseinnovatsioonis järgmine samm. Meie digilugu on teistele riikidele huvipakkuv nii tehnoloogiliselt, juhtimislikult kui ühiskondliku nähtusena.

Kuidas plaanib riik panustada sellesse, et inimesed oleks kauem terved ja eluiga pikeneks?

Kõik arendused toimuvad eesmärgiga tagada inimestele rohkem tervena elatud aastaid – selleks arendame personaalmeditsiini, testime ennetusprogramme, lisame uusi sõeluuringud, panustame teadlikkuse tõstmisesse, mudeldame patsientide teekondasid jne. Rõhk on igal juhul ennetusel ja varajasel avastamisel.

Kuna meie eluteed on erinevad, siis ei ole võimalik pakkuda ühte kõigile sobivat lahendust, vaid peame pidevalt kohandama lahendusi inimeste järgi. Näiteks – kuidas võtta arvesse seda, et tänapäeva inimesed reisivad rohkem kui iial varem? Me peame seda arvestama, sest meie inimesed ei käi mitte ainult lühikestel turismireisidel, vaid võivad teistes riikides elada, õppida, töötada. Siin on üheks suunaks terviseandmete liigutamine üle riigipiiride. Nii näiteks on juba täna võimalik meie digiretseptiga apteeki minna Soomes, Portugalis, Horvaatias, haigusloo kokkuvõte liigub soovi korral inimesega kaasa juba mitmetesse riikidesse. Töös on ka laborianalüüside ja röntgenipiltide liigutamine. Kõik muidugi juhul, kui patsient ise seda soovib.

Mis suunas on liikumas tervishoiu valdkond nii Eestis, aga ka lähiriikides? Kuhu on suundumas selle valdkonna innovatsioon?

Meditsiin on muutumas sõna otseses mõttes personaalsemaks igaühe jaoks. Uute meetodite ja lahenduste kasutuselevõtt aitab meil selles suunas liikuda. Lisaks on meil ja lähiriikidel, eelkõige Soomel, hea pagas terviseandmete kogumisel. Peame välja mõtlema, kus on parim tasakaalupunkt selleks, et meie tänapäeva kalleimat vara – andmeid – saaks väärindada. Et ettevõtted koos teadlastega saaks välja töötada uusi lahendusi, aga et meie privaatsus ja turvalisus oleks tagatud. Siin on Eesti koos Euroopaga liikumas ühtse terviseandmeruumi kaudu lahenduseni, mis hõlmab endas nii paremat ravikvaliteeti, kui annab ka aluse tervisevaldkonna teaduseks ja innovatsiooniks. Samal ajal on Eesti loomas ka nõusolekuteenust, mis annab igale inimesele individuaalselt võimaluse otsustada, kas ja millistele ettevõtetele ise oma terviseandmeid jagada.

Mis on teie arvates järgmine n-ö suur asi Eesti tervishoius?

Kuskilt konverentsilt jäi meelde ütlus, et väikeriikides põhimõtteliselt ei ole suurandmeid olemas, aga Eestis on, sest me alustasime digitaalsete andmete kogumist nii kaua aega tagasi, et aastate pikkused aegread teevad meie andmed suurandmeteks. Andmed on tänapäeva nafta. Aga me veel ei oska neid piisavalt väärindada. Takistusi on mitmeid, alates kvaliteedist, lõpetades hirmudega, aga aru saavad küll kõik osapooled, et andmed toovad meile kasu – aitavad teha järeldusi, kiirendavad diagnoose, võimaldavad pakkuda personaalsemat ravi, hoiavad kokku kulusid.

Esimesed andmepõhised proaktiivsed teenused on Eestis juba inimesteni jõudnud ning aina rohkem hakkame andmete abil tuntavat kasu looma. Järgmine hüpe nii tervishoius kui ka muudes sektorites põhineb kindlasti andmekasutusel, andmeväärindusel. Selleks on meil vaja andmed laiemalt kättesaadavaks teha, et innovatsioonile võimalus anda. Tervise ja sotsiaalvaldkonna andmete puhul on siin aga suur väljakutse – kuidas anda teadalastele ja ettevõtjatele ligipääs piisava detailsusastmega kvaliteetsetele andmetele selliselt, et säilitame inimeste privaatsuse.

Mida peaks teie arvates muutma või tegema selleks, et tuua tervise- ja sotsiaalvaldkonda rohkem innovatsiooni? Millal võiks selles valdkonnas rääkida näiteks ükssarvikutest?

Üha rohkem vaadatakse tervise- ja sotsiaalvaldkonda ühtse tervikuna. Soome on teinud suuri edusamme nende valdkondade ühildamisel ning ka meil on sellesuunalisi arendusi. Kuna mõlemad sfäärid on pidevas arengus, tuleb rohkem rõhku panna riigi ja erasektori partnerlusele. Partnerlus on oluline ka seetõttu, et oleme ju väikeriigid. Meil ei ole võimalik kõike riigina keskselt ära lahendada. Ja pole vajagi, sest nii nagu meie e-riik sai alguse riigi ja erasektori koostöös, nii saame seda ka edasi arendada.

Mulle meeldib mõelda innovatsioonist kui evolutsioonist: innovatsioon leiab tee. Konkurentsieelise Eesti inimestele annab see, kui riik innovatsiooni ei pidurda, vaid loob tingimused ja hoolitseb selle eest, et ükski hea idee ei jääks ilma võimalusest. Sest innovatsioon ei seisne ideedes, vaid teostuses.

7. detsembril toimub Arvo Pärdi keskuses rahvusvaheline konverents “Boosting the scale-up of digital innovation for Active and Healthy Ageing in Europe”, millest on võimalik osa saada ka üle veebi. Tutvu konverentsi programmiga ja pane end kirja. Konverents on projekti IN-4-AHA lõpuüritus, mille üheks projektipartneriks on ka Teadus- ja ärilinnak Tehnopol.

Projekti rahastab Euroopa Liidu Horizon 2020 teadus- ja innovatsiooniprogramm grandi nr 101017603 alusel. Loe lähemalt >>