Maailm muutub kiiremini, kui arvame – rohehommikul oli fookuses tehnoloogilise innovatsiooni mõju maailmale

Eelmisel nädalal alustas Tehnopoli rohekogukond uut rohehommikute hooaega. Seekord kutsusime külla Tallinna Ülikooli ökohüdroloogia professori Jaanus Terasmaa ja idufirma Rexplorer asutaja Hendrik Hundti.  

Tehnopoli rohetehnoloogia valdkonnajuht Ragmar Saksing tegi ülevaate rohekogukonna uue hooaja plaanidest ja projektidest, kus liikmed saavad kaasa lüüa.  

Jaanus Terasmaa arutles koos publikuga tehnoloogilise innovatsiooni mõju üle maailmale. Ta tõi näiteid erinevatest kriisidest, mis on maailma räsinud – kliimakriis, elurikkuse kriis, veekriis, toidukriis, tervishoiukriis, majanduskriis, rahvastikukriis, rändekriis – ja mis kokku moodustavad ühe meta- ehk kobarkriisi.  

Terasmaa rääkis sellest, et majanduskasv on tänaseks ületanud rahvastiku kasvu umbes 27 kordselt. Kui 1960. aastal oli globaalne rahvaarv 3,03 miljardit, siis 2021. aastal oli see 7,89 miljardit. Võrdluseks: globaalne SKP oli 1960. aastal 1,3 miljardit dollarit, 2021. aastaks oli see 96,5 miljardit dollarit. Kiire majanduskasv võib viidata elutaseme paranemisele, aga samas võib see ka põhjustada inflatsiooni, kus hinnad tõusevad kiiremini ja kui majanduskasv põhineb vaid lühiajalistel teguritel, võib see põhjustada majandusraskusi.  

Ta juhtis tähelepanu sellele, et me ei märka muutusi, kui need toimuvad järk-järgult, mis tähendab, et iga põlvkonna jaoks on baastase, millega võrrelda, üha kehvem. Terasmaa illustreeris seda näidet sellega, et kui 20. sajandi algul oli ookean täis mereelukaid, siis 21. sajandil oleme olukorras, kus ookeanis on lisaks mereelukatele ka palju (plast)prügi. Kui praegune trend jätkub, siis on 2050. aastaks meres rohkem plasti kui kalu – koguni 50-75 triljonit tükikest.  

Terasmaa sõnul on tulevikus toimuv tehnoloogiline innovatsioon ja efektiivsuse kasv lahenduseks ressursi- ja keskkonnakriisile. Ent kuna tehnoloogiline innovatsioon ei toimu käsikäes sotsiaalse innovatsiooniga – teadlikkuse tõusu ja tarbimise vähenemisega – on tulemuseks kobarkriisi süvenemine.  

Mõned soovitused teadlikumalt ja jätkusuutlikumalt tegutsemiseks: 

• ostmine – enne ostuotsust võta aega ja mõtle, äkki sul polegi vaja seda toodet osta? 
• raiskamine – kui ostad, siis eelista kvaliteetset ja kauakestvat. 
• kuhjamine – sinu kapis olevad asjad on prügimäe eesladu. 
• äraviskamine – paljusid asju saab parandada või taaskasutada. 
• muruniitmine – kui ei niida, siis pole vaja ka nii sageli kasta. 
• lehtede riisumine – need muutuvad kevadel mullaks. 
• kiirustamine – aeglane transport on keskkonnasõbralikum. 
• salvestamine – kui pilte, videot, faili pole vaja, siis kustuta see.  

Tee ka test, et hinnata oma süsinikujalajälge ja saada häid soovitusi, mida võiksid muuta: eluviisitest.ee.  

Idufirma Rexplorer juht Hendrik Hundt jagas praktilisi näpunäiteid, kuidas kaasaegsete tehnoloogiate abil rohevaldkonna startuppi kiiremini ning kaugemale viia. Rexplorer on osalenud Tehnopoli Startup Inkubaatori AI kiirendis ja AI töötoas, kust saadi oma pilootprojekti elluviimiseks 24 000 eurot. Nad on jaganud oma kogemusi ka AI ideepäeva raames teiste ettevõtjatega.   

Rohehommik on rohetehnoloogia kogukonna üritus, mis pakub värskeid ideid ja inspireerivaid lugusid. Üritusele on oodatud ettevõtete, avaliku sektori ja ülikoolide esindajad, rohe-startupid, keskkonnaaktivistid ja maailmamuutvate ideedega visionäärid. 

Toome teieni kogenud ettevõtjad, motiveerivad inimesed ja uusimad trendid keskkonna- ja energiavallast, et aidata kaasa Eesti rohetehnoloogia valdkonna arengule ja energiasäästlike äriideede elluviimisele. See on koht, kust ammutada uut energiat, värskeid ideid, kasulikke kontakte ja häid koostööpartnereid nii era kui avalikust sektorist ning ka ülikoolidest. 

Rohehommikutel osalemine on kõigile tasuta.