Kolme aasta pärast käive 100 miljonit ja Euroopa välispiiri kaitse – Eesti kaitsetööstusettevõte DefSecIntel sihib kõrgele

Artikkel ilmus EASi ja Kredexi ühendasutuse veebilehel, avaldame selle nende loal.

Kokku üle 100 töötaja Eestis ja Ukrainas, käive 2023. aastal üle 30 miljoni euro ning aasta kaitsetööstusettevõtte tiitel. „Kolme aasta pärast käive 100 miljonit ja ühel heal päeval kogu Euroopa välispiiri kaitse, Eestist Kreekani,“ ei tee Ettevõtluse Auhinna konkursil Aasta Eksportööri kategoorias viie parima ettevõtte hulka jõudnud DefSecIntel Solutions (DSI)* juht Jaanus Tamm ettevõtte ambitsioonikatest tulevikuplaanidest saladust.

Veelgi keerulisem, kui on ettevõtte nimi (DefSecIntel tuleb sõnadest defence, security ja intelligence ehk kaitse, julgeolek, luure, toim.), on ettevõtte kontori leidmine teadus- ja ärilinnakus Tehnopol. Liftiga üles, siis trepist üles ja alla, pikad koridorid, pöörded vasakule ja paremale ja lõpuks paistabki kontoriuks, millel kirjas ettevõtte nimi. Tagasi esimese hooga ehk ei oskakski minna.

Kontoris juhatab kommunikatsiooni-​ ja strateegiajuht Getter Oper koosolekuruumi, kus seinal asuval suurel telekal on avatud ettevõtet tutvustav presentatsioon. Ette rutates võib öelda, et seda ei avatagi, sest DefSecIntel-​i algusaastad, tänased tegemised ja tulevikuplaanid räägib detailselt lahti ettevõtte juht Jaanus Tamm, kes meiega peatselt ühineb. Ja slaide ta selleks ei vaja.

„Olin üks Defendeci asutajatest,“ selgitab Jaanus seda, kuidas ta üldse kaitsetööstusesse sattus. „Defendec tootis ja toodab siiamaani akutoitel lühimaa tuvastuse kaameraid, millega valvatakse näiteks ka Eesti piiri,“ jätkab ta.

„Ühel hetkel muutis Defendec oma ärisuunda kaitsetööstuse valdkonnast eemale, aga mul oli  soov arendada kaitsevaldkonna lahendusi, kuna Euroopa julgeolek on minu jaoks oluline. Nii lahkusin ja hakkasin mõtlema, mida uut teha ning seejärel jõudsingi oma uue unikaalse tooteni – mobiilne, autol järelveetav seiresüsteem, millel droonijaam peal.“

Jaanuse sõnul tulid varasemad välismaa ingelinvestorid tema ideega kaasa ja suure tõuke esimese prototüübi arendamiseks andis ka Kaitseministeeriumi arendustoetus.

„Algselt oli see mõeldud ikkagi rahuaja tootena, eelkõige piirivalvele ja näiteks rahvusparkide turvamiseks, metsatulekahjude avastamiseks ja ennetamiseks,“ selgitab Tamm, kelle sõnul aitavad ettevõtte tänased tooted piirivalvel, politseil ja sõjaväel teostada füüsilist maastiku-​ ja rannikuvalvet või luureseiret võimalikult lihtsalt ja efektiivselt.

Selle on saavutanud nad mitmel moel – esiteks masinõppealgoritmid, mis töötlevad reaalajas pilte ja videosid kiiresti ning teiseks erinevate tehnoloogiate integreerimine, et saada parim lõpptulemus lõppkasutajale.

DefSecIntel-​i müüduim toode on mobiilne ja autonoomne seireplatvorm SurveilSPIRE, mille saab haakida tavalise maasturi taha, transportida sobivasse kohta ja panna see kiiresti, isegi poole tunniga püsti. Seadmel on üle 20-​meetrine mast, mille otsas olevate kaamerasüsteemidega näeb üle 20 kilomeetri kaugusele. Platvormilt saab välja saata droone, mis suudavad teostada seiret või anda kasutajatele kinnitust mitme kilomeetri raadiuses. Hetkel on ettevõttel kolm peamist toodet-​ lisaks SurveilSPIRE´le ka maasturiplatvormil olev seire-​ ja olukorrateadlikkuse süsteem CAIMAN, mis pakub unikaalset lahendust kiiretele missioonidele, ning eriti lühimaa õhukaitset pakkuv EIRSHIELD, koos interceptor drooniga (droon, mis on loodud teiste droonide, rakettide või lendavate objektide tabamiseks ja neutraliseerimiseks). Kõige olulisema osa moodustab kõikides seadetes olev AI-​tehnoloogiaga rikastatud C2 tarkvara (Command&Control), mis on DefSecInteli meeskonna poolt välja töötatud ning ka patenteeritud. „AI-​tehnoloogia annab otsesed eelised ning muudab meie süsteemid nutikaks. Kaitsevaldkonnas on AI-​tehnoloogia põhised rakendused järjest rohkem kasutust leidnud ning seetõttu oleme uhked, et oleme algusest peale selles mängus olnud,“ selgitab Tamm.

10 000 kilomeetrit Euroopa turneed

Esimestel aastatel oli Tamme sõnul palju ringisõitmist ja toote kohapeal tutvustamist, kuna nii piirivalve kui kaitsevaldkonna lõppkasutajad tahavad toodet näha ning katsetada. „Kokku sõitsime vist üle 10 000 kilomeetri,“ ütleb ta.

„Austria, Rumeenia, Läti, Leedu, Poola. Sõitsime 1000 kilomeetrit ja tegime pausi. Vaatamata veidrale järelveetavale seadeldisele politsei meid kuskil kinni ei pidanud, ju pidasid seda kalapaadiks,“ meenutab Jaanus naerdes.

Esimesed tuleristsed sai seade Valgevene poolt agiteeritud ebaseadusliku rände kriisis. „Alguses Leedu piirivalve oli skeptiline ja vaatas, et mis seadeldis see veel on, aga kui panime selle (Leedus, Valgevene piiri ääres. toim) seadme püsti, mis pidas vastu ka vastase aktiivsele segamisele/jämmimisele ja aitas näha teisele poole piiri isegi kahtlaseid numbrimärke, siis nähti otsest kasu“.

„Kaks nädalat elasime kohapealses piirivalvekordonis, öösel oli seiretorni öökaameratest näha üle piiri sealsete KGB autode liikumist,“ meenutab Tamm.

„Ega vist muidu polekski sealkandis saanud löögile, kui meie PPA ja Siseministeerium poleks aidanud kontakte luua, kuna nii unikaalset võimekust maailmas varem polnud ning kõik tahtsid proovida,“ lisab ta.

Sõda Ukrainas tõi pöörde

„Riigi tugi on olnud oluline osa, näiteks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) tootearendustoetus aitas meil arendada toote sellisesse faasi, et seda müüma hakata,“ märgib Tamm. Kaitsevaldkond on spetsiifiline turg, kus on vaid üks klient – riik ning eelistatakse oma riigi ettevõtteid. Sisenemisbarjäär on väga kõrge, müügiprotsess aeglane, kuna tahetakse katsetada ning näha lahenduste töötamist, kuid samal ajal on ka arendusprotsess kulukas.

“Kui me 2018. aastal ettevõtte lõime, oli meie eesmärk toetada Euroopa piirivalvureid, et nad saaksid tõhusamalt piire valvata,” selgitab Tamm. “Meie toodang on suur ja mahukas, seda ei ole võimalik nädalavahetusega valmis saada. Arendustöö võtab aega. Üks tootearendus võtab keskmiselt kolm aastat, enne kui see sobib kasutamiseks ja jõuab kliendini. Riistvara tootearendus on aeganõudev.”

Siis algas sõda Ukrainas.

„Piirivalvurid peatasid kõik oma ostud, sest tulevik oli ebaselge. Kas Eesti piirile hakatakse tellima nutikaid seadmeid või ehitatakse aed – need olid küsimused Euroopa piirivalvetel, kes enne sõda olid valmis kaaluma uut seadet hankima,“ ütleb Tamm.

Siis helistasid Tammele ukrainlased ja ütlesid, et neil on vaja silmi, kaugelevaatavaid silmi, aga raha läheb kõik laskemoonale ja ehk Eesti riik aitab.

„Eesti oli selleks ajaks aidanud juba kõige muuga ning meie pidime pöörduma väliste partnerite poole. Lõpuks sakslased toetasid ukrainlaste abistamist,“ meenutab Tamm.

„Need seadmed, mis olid kavandatud Euroopa piirivalvele, läksidki ukrainlastele ning on igapäevaselt Ukrainas lahinguväljal kasutusel vaenlase tegevuse seiramiseks,“ lisab ta.

Meeletu arenduskiirus

Kui DefSecintel alustas, siis enamuse tegid meie allhankijad. Ühel hetkel oli ettevõte Tamme sõnul lõhkise küna ees –  väiksed tegijad enam ei suutnud teha ja suurte jaoks olid nad liiga väikesed.

„Kui hakkasid tulema esimesed suured ning kiireloomulised tellimused, siis hakkasime koondama kogu kompetentsi oma majja. Kuna tarkvara on meie kõige suurem konkurentsieelis, siis oli mõistlik tuua arendajad ja insenerid ettevõttesse, sest väljast tulev arendus oli liiga aeglane ja raskem kontrollida,“ selgitab Tamm. Täna ei tee nad ise ainult metallitööd, aga muud kompetentsid on toodud majasiseseks ning lisaks ka toodetakse ise.

„Eestis on meil täna üle 80 inimese ja Ukrainas üle 20,“ jätkab ta.

Ukrainas on DefSecIntelil ka kontor, tehas ja kohapealsed insenerid, mis võimaldab kiirelt kasutajakogemust ja vaenlase tegevuse pealt kiiret tootearendust. „Pidime looma kohaliku kontori, et saaksime paremini toetada ja kohandada meie tooteid. Näiteks alguses oli sidekommunikatsioon väga segatud ning pidime leidma uued võimalused andmete edastamiseks sest, venelased segasid sideühendusi. See pani toodet teistmoodi arendama ja aitas kaasa innovatsioonile,“ nendib ta.

Toote arenduse tagasiside on Tamme sõnul A ja O. „Ukrainast saame me kasutajakogemust kohe ja toote arendamine käib tänu sellele kiiresti ning annab konkurentsieelise,“ ei tee Tamm saladust.

„Näiteks soovisid ukrainlased, et paigal seisva seiresüsteemi asemel oleks lahendus autodel, millega saaks samal ajal sõita, et mitte jääda vastase tule alla. Sellest sündis meie teine populaarne lahendus – Caiman,“ ütleb ta.

„Täna Ukrainlased arendavad päevadega, meie nädalaga, muu maailm aastatega,“ kinnitab Tamm.

Rõhk müügil ja turundusel

„Meie sektoris tahetakse toodet katsuda ja proovida, ei piisa sellest, et saadad lingi ja ütled, et uuri või vaata videot,“ sõnab Tamm.

Tema sõnul toetab Eesti riik messidel käimist aktiivselt. „Tänu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele oleme käinud mitmetel messidel, sest pead olema seal, kus on sinu põhi- ja tulevased kliendid,“ lausub Tamm. Veebruari alguses oli DefSecIntel väljas näiteks Lähis-​Ida kaitsetööstuse messil Saudi Araabias, juunis Prantsusmaal Eurosatory kaitsetööstusmessil ning septembri alguses Poolas MSPO messil. Nad osalevad ka väiksematel regionaalsetel messidel.

Ettevõte on märkimisväärselt kasvanud ning lisaks inseneride suurele osakaalule panevad nad Tamme sõnul suurt rõhku ka müügile ja turundusele. „Kui ettevõte sai alguse just piirivalve vajadustest, kuid sõjaga Ukrainas muutsime fookust, siis nüüd suuname fookuse täiendavalt just piiri-​ ja siseturvalisuse suunda,“ selgitab Tamm. „Näiteks poolakad investeerivad täna palju piirijulgeolekusse ning vaatame seda turgu ja otsime aktiivselt partnereid ühistegevuseks.“

„Meie kindel siht on tulevikus Euroopa välispiiri seire ja kaitse Eestist Kreekani,“ ei tee Tamm tulevikuplaanidest saladust. „Sinna võiksime jõuda näiteks aastaks 2027. Ja miks mitte sealt edasi ka Portugali.“

Küsimusele, et millistesse riikidesse DefSecIntel juba olemasolevate kõrval veel vaatab, vastab Tamm nii: „Maksimum 6-7 lennutunni kaugusel, nii on võimalik tehing ära tuua ning pakkuda lõppkasutajale ka vajadusel kasutajatuge. Seetõttu vaatamegi näiteks USA turgu ettevaatlikult, sest see on kaugel ja sisenemine ülikallis,“ selgitab ta.

„Piilume ka Põhja-​Aafrika poole, sest selge vajadus on seal olemas.“

Tamme sõnul jätkub aktiivne koostöö muidugi ka NATO riikidega, kellest näiteks tehakse tihedat koostööd Saksamaaga ning teadus-​arendustegevust erinevate suurte ettevõtetega üle Euroopa. „Paneme tugevat rõhku töökindlusele ja sellest tulenevalt on meie toodetel erinevad standardid, nii ISO kui ka NATO sertifikaadid ja seeläbi meid ka usaldatakse. „Selle pinnalt on lihtsam liikuda ka teistesse NATO riikidesse,“ usub ta.

„Kõige lähemas plaanis on oma üksuste avamine Poolas, Saksamaal ja Rumeenias ning võib-​olla veel mõnes riigis.“

Räägime numbritest

Praegu toodab DefSecIntel kümneid seireplatvorme aastas. Lähiaastate perspektiivis näeb Tamm toodangu kasvu kümnetelt ühikutelt sadadesse ühikutesse aastas ning ka uute toodete turule toomist.

Möödunud, 2023. aastal kogu toodang eksporditi.

„Kui me 2018. aastal alustasime, siis oli idee, et esimene hingetõmbepaus tuleb 100 miljoni eurose käibe juures (2023. aastal üle 30 miljoni, toim.) ja sinna me võiksime jõuda 2027. aastal,“ on Tamm tuleviku osas lootusrikas.

„Kõigepealt kodus tugevaks, Eesti tšempioniks, seejärel nii seire-​ kui kaitsevaldkonna AI eelistatuimaks tegijaks Euroopas ja siis läheme juba edasi maailma,“ lisab DefSecInteli juht Jaanus Tamm lõpetuseks.

---

*Nii tootearendust kui ka lõviosa tootmisest Eestis hoidev DefSecIntel Solutions on 2018. aastal asutatud Eesti kaitsetööstusettevõte, mille põhifookus on mobiilsete autonoomsete seiresüsteemide, mis on rikastatud AI-​tehnoloogiaga, loomine nii kaitse-​ kui sisejulgeoleku valdkonna lõppkasutajatele.

Ettevõte osaleb neljas Euroopa Kaitsefondi projektis, kus arendatakse tuleviku kaitsevaldkonna tehnoloogiaid ja süsteeme, ning löövad kaasa projektides, mis on seotud tehisintellekti (AI), masinnägemise, autonoomsete süsteemide ja seireteemaga. Lisaks toodetakse koos Saksamaa partneritega droonitõrje integreeritud lahendust.

DefSecIntel Solutions on Eesti Tööandjate Keskliidu liige, Eesti Kaitse-​ ja Kosmosetööstuse Liidu liige ning ka Eesti kaitsetööstusklastri asutaja.

Avapildil: Jaanus Tamm (allikas: eis.ee)