07.04.2025
Kino varjatud pool – Narvas toimus Tehnopoli korraldatud paneeldiskussioon, kus avati uks filmitööstuse telgitagustesse

„Ida-Virumaal ei sünni midagi väärtuslikku“, „Maakond ja riik on liiga väikesed, et oodata siit tehnoloogilisi läbimurdeid“, „Suur filmitööstus jääb meie jaoks kättesaamatuks“ – just need pessimistlikud väited said ümber lükatud Tehnopoli Filmi- ja multimeediakiirendi IDA Hub poolt Narvas korraldatud paneeldiskussioonis.
„Kino varjatud pool: festivalid, tööstus ja äri“ – just selline oli arutelu pealkiri, kuna Ida-Virumaa on tulevikus filmitööstuse jaoks “magus koht”. Lisaks sellele, et Jõhvi asuma hakkava filmilinnaku osana rajatakse siia filmistuudiod, on siin juba aasta aega tegutsenud inkubatsiooniprogramm filmitööstuses tehnoloogiliste toodete tootmisest huvitatud idufirmadele.
Narvas toimunud üritus pälvis väga suure huvi ja osalejaid kogunes palju. Sümboolne oli ka paneeldiskussiooni toimumispaik: Vaba Lava ruumid, mida kasutatakse telestuudiona ning mis on kergesti kohandatavad väikeseks stuudioks – näiteks animafilmide loomiseks.
Paneeldiskussioonist võtsid osa Tehnopoli filmi- ja multimeediakiirendi programmi juht Olga Kurdovskaja, PÖFFi juht ja filmiekspert Tiina Lokk, portreefotograaf ja PÖFFI projekti koordinaator Anastassia Volkova ning arutelu modereeris Raadio 4 ajakirjanik Mihhail Komaško.

Tiina Lokk: Ärge kartke unistada!
Tiina Lokk näeb Ida-Virumaad suure potentsiaaliga piirkonnana filmitootmise arenguks. Paneeldiskussioonil tõi ta esile mitmeid olulisi tähelepanekuid, muu hulgas märkides, et kino on Ida-Virumaal sageli isegi nähtavam kui teater. „Ja see on normaalne, sest kino on universaalne kunst ega ole niivõrd seotud konkreetse suhtluskeelega,“ selgitas Lokk.
Ta meenutas ka KINOFF-i festivali, mis on varem Ida-Virumaal aset leidnud ja mille naasmist loodetakse. „Näitasime siinset piirkonda ka filmitööstuse professionaalidele, sealhulgas rahvusvahelistele tegijatele – Ida-Virumaa on lihtsalt suurepärane võttepaik,“ ütles Lokk. Tema sõnul pole Eesti väiksus ja geograafiline asend takistuseks, vaid hoopis konkurentsieelis. Siin on odavam ja mugavam aja mõttes filmida, kui on vaja filmida erinevates kohtades. Siin on kõik nii kompaktne ja samas on väga huvitavaid kohti ja maastikke,” märkis Lokk.
Üritusel viibinud Viru filmifondi juht juht Piia Tamm nõustub temaga ja kinnitab, et välismaistel filmitootjatel oli hea meel näiteks Narvas asuva Kreenholmi manufaktuuri üle.
Tiina Lokk rõhutas eriti, kui oluline on mitte ainult filmilinnaku ja filmistuudiote rajamine, vaid ka selle kõrval filmi- ja multimeedia inkubaator, mis suudab luua tehnoloogiaid filmitööstusele, hõlbustades filmitootjate elu ja kaasates olulisi investeeringuid. „Mulle väga meeldib siin sündinud idee – ehitada filmilinnaku ja siduda see filmitööstuse arengu tehnoloogiatega. Traditsiooniliste tehnoloogiate kombineerimine uute väljakutsetega on uskumatult lahe,“ sõnab Tiina.
„Ma saan aru, et filmitööstus on piisk meres, et asendada mõnda muud rasketööstuse osa, millest piirkond loobub, kuid see võib olla üks võimalustest, mis noortele oleks kindlasti põhjust ja motivatsiooni siia jääda, töötada ja elada. Samuti võiks Ida-Virumaa kujuneda kohaks, mis meelitab kohale spetsialiste mujalt Eestist. Kui rajada veel Ida-Virumaale filmikool – see oleks täiesti uskumatu,” unistab Tiina Lokk, rõhutades, et kunagi oli igasugune reaalsus vaid unistus.

Anastassia Volkova: Meie inimesed meeldivad suurtele välismaistele filmitootjatele
Eestis mitmel võtteplatsil fotograafi ja castingu assistendina töötanud Anastassia Volkova tunnistab, et filmiringkond on üsna suletud seltskond ja sinna pole lihtne sattuda. “Samas vajavad nad alati värskeid inimesi. Ja kui sul silmad säravad ja oled valmis õppima ja töötama selles valdkonnas, siis kõik sõltub sinust endast,” on Anastasia kindel.
Probleem on tema hinnangul selles, et Ida-Virumaal on palju “läbipõlenud” inimesi. “Aga nende säde võib uuesti süttida! Filmilinnaku ja inkubaatori tekkimine aitab sellele kõvasti kaasa,” ütleb Anastassia Volkova.
“Inimestel on võimalus Ida-Virumaal saada põhiteadmised ja -oskused kino vallas, sest esialgu peaks teadma, kuidas võtteplatsil käituda, etiketti ja kuidas see toimib – seal on palju nüansse. Aga teisest küljest, kui meie inimesed omandavad need algteadmised, on neil suurepärane võimalus pääseda võttegruppi või osaleda massistseenides. Ja see on juba äge kogemus!” selgitab Anastassia Volkova ja lisab: “See on kõikidele kasulik: kui siia tuleb suur võttegrupp, ei pea nad oma inimesi kaasa tooma, sest kohalikud inimesed on juba siin olemas.”

Olga Kurdovskaja: Kõik võimalused on meie kätes
Tehnopoli Filmi- ja multimeediakiirendi programmi juht Olga Kurdovskaja leiab, et Ida-Virumaal on olemas kõik võimalused saada filmiäri tõmbekeskuseks.
„Filmitootmine on iseenesest kallis. Jah, siia tulevad võttepaviljonid, aga peamine on startupide koostöö loomemajanduse asjatundjatega. Just siin ristumiskohas tekivad kõrgtehnoloogilised tooted, mida saab eksportida. See on meie tugevus ja konkurentsieelis, sest Eestil on kõrge digikompetents ja selle potentsiaali kasutamata jätmine oleks suur möödalask,“ ütleb Olga Kurdovskaja.
Ta rõhutab, et kõrgtehnoloogiate arendamisele keskendunud inkubaatori loomine koos filmistuudiote rajamisega loob sünergia, millest võib saada kogu piirkonna tõeline kasvumootor. „Need ei ole lihtsalt hooned koos seadmetega. See on kõrgtehnoloogilise keskkonna arendamine, kus sünnivad globaalse potentsiaaliga uuenduslikud lahendused,” sõnab Kurdovskaja.
„Meie inkubatsiooniprogrammi suur eelis on suurte kogemustega personaalse mentori olemasolu. Selliseid erineva erialase taustaga professionaalseid mentoreid on inkubatsiooniprogrammis osalejate käsutuses päris palju, igaühel neist on oma tohutu kasulike kontaktide võrgustik. Meie missioon on tuua kokku loomingulised mõtlejad ja tehnikaspetsialistid. Kõik mõistavad, et filmitootmine on kiiresti muutumas kõrgtehnoloogia suunas. Kui vaadata Eestist kaugemale, võib öelda, et filmitehnoloogia turg on enesekindlalt kasvamas ja kujunemas üheks perspektiivikaks valdkonnaks tööstuse arengus. Cannes Next on üks peamisi rahvusvahelisi platvorme, kus tehnoloogia kohtub kinokunstiga,“ sõnab Olga Kurdovskaja. „Selle raames tegutseb Innovation Studio – keskkond, kus luuakse partnerlussuhteid, arutatakse koostöövõimalusi ja esitletakse uusi tooteid. Kui oled valmis tegutsema, on sul kõik eeldused selle platvormini jõudmiseks ja võimalus suhelda juhtivate ettevõtete ning tööstushiiglastega.“
Olga Kurdovskaja rõhutab filmi- ja multimeediakiirendi üht peamist eelist: „Keegi ei lase teid võtteplatsile ainult selleks, et testida ka kõige geniaalsemat rakendust – iga võttepäev maksab palju raha. Kui aga osalete inkubatsiooniprogrammis, töötate koos asjast huvitatud ekspertidega, kes mitte ainult ei juhenda teid, vaid on ka valmis andma teile võimaluse testida ja katsetada oma toodet reaalses keskkonnas – see on super võimalus!“
Lisaks kõigele muule ei tohi unustada ka filmitegijate usaldust tehnoloogia ettevõtte vastu. „Inkubaator on alati kiire tee- ja kvaliteedimärk,“ lõpetas Olga Kurdovskaja.
Tehnopol plaanib ka edaspidi sarnaseid inspireerivaid paneeldiskussioone, seminare ja töötubasid pidada. Jälgi, osale, julge unistada ja valluta filmitööstus!
Tehnopol Startup Inkubaatori filmi- ja multimeediakiirendi tegevusi rahastab Euroopa Liit.