Kas 4.0 peaks olema iga töösturi eesmärk?

Tööstus 4.0 on praegu kuum teema. Teaduspargi Tehnopol arendusjuht Kadi Villers ütleb Äripäeva tööstussektori uudiste portaalile toostusuudised.ee, et kuna Eestis on palju väikeseid ja keskmise suurusega tööstusettevõtteid, ei pruugi just neljanda põlvkonna tööstus olla vajalik ega võimalik kõikide jaoks. Lähtuda tuleks ettevõtte võimalustest ja tulevikuplaanidest.

Kahtlemata on tööstus 4.0 paljutõotav valdkond, mis aitab tööstust kiiremaks, efektiivsemaks ja sageli kulutõhusamaks muuta. Just tootmise lihtsustamise, kulude kokkuhoiu ning tootlikkuse kasvatamise perspektiiv ongi tööstus 4.0 populaarsuse alus. Tööstus 4.0 lahenduste puhul peavad masinad saama hakkama minimaalse inimestepoolse abiga, et mitte öelda peaaegu ilma inimesteta. Aga kas tootmise täielik automatiseerimine on alati eesmärk omaette?

Iga uuenduse aluseks peab olema tegelik vajadus. Antud juhul vajadus asjade internetil põhinevate nutikate masinate ja täisautomaatsete lahenduse järele. Aga oluline ei ole mitte ainult vajadus, vaid ka otstarbekus ja reaalne valmisolek ehk teisisõnu peavad uue lahenduse kasutuselevõtu kaalukausil olema ka küsimused, kas see aitab ettevõtte eesmärke senisest paremini täita ning kas ettevõte on kaasnevaks koormuseks valmis. Tööstur on kahtlemata pragmaatiline ja millegi uue arendus- või ostuotsus tehakse enamasti siis, kui eelnevatele küsimustele on vastuseks kindel jah.

Kui otsus uute lahenduste kasutuselevõtuks on tehtud, tuleks alustada samm-sammult. Kui täna tehakse ettevõttes enamik töid ära inimtööjõu abil, siis tasuks vaadata, milliseid tegevusi ettevõttes saaks automatiseerida ehk milliseid toiminguid saaksid inimeste asemel teha masinad.

Paljude jaoks keeruline

Kui aga täna teevad masinad juba erinevaid lihtsamaid töid, saab järgmise sammuna automatiseerida protsesse, millega masinad ka üksteisega suhtlema panna ning neile töökäsud ette kirjutada. Paljude ettevõtete jaoks olekski hüpe otse tööstus 4.0 lahenduste juurde liiga keeruline ja vahel ka kiirelt teostamatu ning loogiliselt sellele eelnevad tööstus 3.0 lahendused võivad osutuda mõistlikemaks. Takistuseks võib saada näiteks kvalifitseeritud tööjõudu puudus, kes suudaks kõrgtehnoloogilisi masinaid seadistada ja juhtida. Isegi, kui sobiv töötaja leitakse, võib tema arvatust suurem palgakulu kogu projekti tasuvusele olulist mõju avaldada.

Teine takistus uuenduste teel on konservatiivne lähenemine. Kui ettevõtte tulemused ei ole halvad ja olemasolevad protsessid töötavad suuremate probleemideta ja kõik sujub, siis karjuvat vajadust muudatuste järele ei ole. Kui vajadus muudatuse järele on siiski olemas, võib takistuseks saada asjaolu, et uus lahendus tundub keeruline ja funktsionaalselt raskesti hoomatav, nii et selle juurutamine ja kasutuselevõtt tekitavad skepsist. Vahel eeldatakse ka, et uus lahendus maksab ebamõistlikult palju.

Mõnel juhul tulebki seega julgelt tunnistada, et ettevõtte praeguses arengufaasis piisab täiesti ka tööstus 3.0 lahendustest, kus protsessid on küll automatiseeritud, kuid masinaid juhivad ikkagi inimesed, kelle tööprotsessid on masinatega kombineeritud.

Pole tingimata kallis

Kui 4.0 lahendused tunduvad siiski pikas perspektiivis mõistlikud, tuleb tegutsema asuda. Kõik uus ei pruugi olla ilmtingimata keeruline ja kallis. Et väidet tõestada, korraldas EAS koostöös Teaduspargiga Tehnopol jaanuaris tööstuse digitaliseerimisele suunatud tasuta arendusnädalavahetuse, kus 8 meeskonda lahendasid 48 tunni jooksul Eesti tööstuse erinevaid probleeme.

Nädalavahetuse lõpuks esitletigi 8 uut lahendust, mis aitavad töösturitel oma protsesse automatiseerida ja digitaliseerida. Näiteks sündis lahendus käsitööjookide valmistajatele, et villimisprotsess oleks kergesti jälgitav ja digilahenduste abil juhitav. Samuti leidis Räpina Pabervabrik mängulise lahenduse probleemile, kuidas paigutada erikujulisi saadetisi koormasse võimalikult efektiivselt.

Nendel prototüüpidel on kindlasti potentsiaali jõuda välja tööstus 4.0 lahenduseni, kus sensorid loevad andmeid ning edastavad need masinatele, viimased saadavad aga andmed vajalikesse programmidesse ja inimese ülesanne on seda kõike hallata.

Neid meeskondi toetasid Eesti parimad mentorid nii tööstus- kui ka IT-sektorist ja valminud prototüübid tõestasid, et algselt vaid ühe firma konkreetsest probleemist võib välja kasvada kogu tööstussektorile kasulik lahendus, mis aitab tööstust efektiivsemaks muuta ja võimaldab inimestel täita kõrgema lisandväärtusega ülesandeid.

(Allikas: toostusuudised.ee)

(Pilt: Shutterstock)