Kadri Tammai: Teadmusmahukas ettevõtlus kui hariduseliidi mängumaa?

Arvamuslugu ilmus Postimehe majandusportaalis.

Inimestele põhimõtteliselt ei meeldi ennast rumalana tunda. Mitte kellelegi. Peaaegu mitte kunagi. Täpselt nii lihtne ongi. Ometi eksitakse selle vastu sageli ja erinevates valdkondades.

Küll lavastatakse kõrgel kunstilisel tasemel reklaame, mis sihtrühma külmaks jätavad. Küll esitlevad algajad startupid oma äriideed nii keeruliselt, et ka endal läheb keel poole lause pealt sõlme. Ühes lauses on koos tehisintellekt, masinõpe ja plokiahela tehnoloogia. Enamasti omavahelise loogilise seoseta. Kuulajat see ei kõneta ja ostma ei pane.

Sama elevant laiutab keset tuba ka siis, kui kõne all on Eesti teadmusmahukas ettevõtlus ehk deep tech sektor. Enamasti tõdeme nendes vestlustes, et valdkond vajab rohkem tuge ja struktuuri. Saame aru, et mõndagi on juba tehtud, aga palju seisab alles ees. Üks, mis ees seisab, on muuta teadmusmahukas ettevõtlus loomulikuks osaks üldisemast ettevõtluskeskkonnast. Et see aga juhtuks, on kõige muu kõrval vaja ka seda, et rohkem inimesi sellest päriselt aru saaks. Mitte sellel tasandil, et: „Oi kui huvitav, tõesti väga põnev.“ Vaid päriselt mõistaks, mida üks või teine tehnoloogia, uus materjal või seade meie ühiskonnas ja inimeste endi elus paremaks muuta suudab või millisele globaalsele probleemile lahendust pakub.

„Teadmusmahukast ettevõtlusest on vaja rääkida nii, et ka kõrvalseisjad aru saaksid,“ ütleb teadmusmahuka ökosüsteemi eestkõneleja Hello Tomorrow tegevjuht Arnaud de la Tour ja tal on õigus. Keerulistest teemadest lihtsalt rääkimine on kunst, mida valdavad vaid need, kes valdkonda tõeliselt tunnevad. Kui teadlane suudab väljaarendatud tehnoloogiast rääkida nii, et ka valdkonna süvateadmisteta inimesed aru saavad, siis hakkavad juhtuma õiged asjad.

Siis suudab teadlaste meeskond kasvada loodetavasti edukaks ettevõtteks – kaasata vajaliku ärikompetentsiga inimesi, veenda investoreid ja jõuda paljude klientideni. Kui aga kõik eelnimetatud parimal juhul õlgu kehitavad, jääb tulemus tulemata.

Täna teevad ülikoolid ja teaduspargid juba usinalt tööd selle nimel, et teadustööst sünniks uus ettevõtlus. Et Eesti teaduse tipptase ei väljenduks vaid järjekordses teadusartiklis, vaid et see jõuaks läbimurdelise innovatsioonina meie kõigini. Nii proovitakse meeskondi toetada ärilise kompetentsi kaasamises, et sild teaduse ja äri vahele saaks tekkida. Et leitaks see vajalik ühine keel, mis paneks ärijuhtidel silma särama ja tekitaks tahte just see meeskond eskaleeritava ärini viia.

Palju on räägitud ka sellest, et Eesti investorid on liiga tarkvarainvesteeringutele keskendunud. Mis seal imestada? See on valdkond, mida nad tunnevad, millest nad hästi aru saavad ja kus paljud neist on ise töötanud. Varajase faasi startup ettevõtetesse investeerimine on niigi üks riskantsemaid varaklasse. Kui lisada siia veel juurde asjaolu, et investeerida tuleks enda jaoks täiesti tundmatusse ja pika tasuvusajaga valdkonda, on ilmselt hobuste võiduajamisel panuseid tehes võiduvõimalus suurem.

Investorid on nutikad, uudishimulikud, valmis uusi valdkondi tundma õppima. Küsimus ei ole huvipuuduses või võimetuses keerulistest teemadest aru saada. Aga kuskilt jookseb piir. Investori asi on langetada edukaid investeerimisotsuseid ning mõistagi on paljude huvitavate ettevõtete vahel valides lihtsam investeerida valdkonda, mida juba paremini tuntakse. Teadusmeeskonna asi on teha oma toode nii arusaadavaks ja põnevaks, et lihtsalt võimatu on öelda ei. Kui oma tootest räägitakse ebavajalikult keeruliselt investorile, siis on järeldus lihtne – ilmselt tekib sellel meeskonnal suuri raskusi ka vajalike klientideni jõudmisel. Kui klientide huvi silmapiiril ei terenda, siis on ka investori huvi madal. Ja olemegi alguspunktis tagasi. Ilma investorite raha ja uute klientideta.

Asjadest lihtsalt rääkimine ei ole alati lihtne, aga see on hädavajalik. Startup maailmas tuuakse sageli paralleeli, et rääkida tuleb nii lihtsalt, et ka vanaema asjast aru saaks. Tegelikult ei ole see oluline. Keerulistest asjadest tuleb rääkida täpselt nii lihtsalt, et esmalt sinu meeskond aru saab ning et sa seejärel suudaksid edukalt jõuda oma investorite ja klientideni. Tundub lihtne, kas pole? Sageli ilmselt mitte, aga kes ütles, et väljakutsed peavad lihtsad olema.