Anu Puusaag: innovaatilisus aitab linnadel väljasuremist vältida

Innovatsioon on linnade jaoks võimas tööriist, kuid see nõuab tahet ja ressurssi, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopoli digitehnoloogiate valdkonna juht Anu Puusaag Äripäevas.

Kaasajal ei konkureeri oma elanike heaolu ja talentide meelitamise vallas omavahel üksnes riigid, vaid ka linnad. Linnad peavad pakkuma atraktiivset ja turvalist elukeskkonda ning hoidma end uuendustele avatuna, et vältida väljasuremist. Vastupidist võib tihti näha paikades, kust inimesed massiliselt ära kolivad.

Mida saab üks linn omalt poolt teha, et püsida ahvatlevana nii kohalike kui ka talentide jaoks? Vastus peitub muu hulgas innovatsioonis ja selle teadlikus juhtimises.

Tallinn, Pärnu, Kohtla-Järve

Tehnopol on aastaid toetanud linnu uute tehnoloogiate ja lahenduste juurutamisel. Meie kogemus näitab, et kõige edukamad on need omavalitsused, mis suudavad mõista ja haarata kinni uutest võimalustest.

Üheks selliseks võimaluseks on innovatsioonifondi konkurss. Tallinn, Pärnu ja Kohtla-Järve on head näited sellest, kuidas linna areng on saanud hoogu ja värsket hingamist uuenduslike lahenduste testimiste ja rakendamise abil. Nutikas ülekäigurada Kohtla-Järvel, targad toidujagamiskapid Pärnus ning pakendikorjesüsteem või rattaparklad Tallinnas on vaid mõned näited sellest, kuidas tehnoloogia võib muuta linnakeskkonna turvalisemaks, efektiivsemaks, rohelisemaks ja atraktiivsemaks.

Miks ei ole sarnaseid lahendusi näha kõikides Eesti linnades? Kas mõned omavalitsused on kohanemisvõimelisemad kui teised?

Esmalt kulu, seejärel tulu

Innovatsioon on võimas tööriist, kuid see nõuab tahet ja ressursse. Linnadel tuleb arvestada, et uus tehnoloogia ei lahenda kõiki probleeme automaatselt. Esmalt tähendab see suuremat pingutust: rohkem organiseerimist, valmidust teha asju teistmoodi, algseid investeeringuid ja järjekindlust, et lahendused hästi tööle saada. Aga kui see kord juurutatud saab, näeme olulist kokkuhoidu, olgu siis tõhusama liikluskorralduse, energiasäästu või kasvava turvalisuse ja linnakodanike heaolu näol.

Innovatsioonifondide toel testitud Eesti ettevõtete lahendused on leidnud tee ka rahvusvahelisele turule. Krattworksi droonid lendavad Ukrainas, 10Lines’i robotid ja Bikeepi rattaparklad vallutavad USAd, Fusebox toimetab Lõuna-Ameerikas, GScan Araabia maades. Need edulood kinnitavad, et isegi väikeses Eesti linnas tehtud pilootprojektidest võivad alguse saada lahendused, mis muudavad maailma.

Kohalikud omavalitsused võiks senisest rohkem kaaluda innovatsioonifondi-sarnaste meetmete rakendamist, mis võimaldavad tehnoloogiaid testida kiiremini ja vähem riskantsemalt ning seeläbi vältida kohest hankimiskohustust. Seejuures tuleks selgelt teadvustada, et linnaruumi areng on meie kõigi ühine vastutus. Uuendustele vastuseis või nende edasilükkamine ei toeta ei elanike heaolu ega linna kestlikkust.

Kui tahame, et Eesti linnad oleks kohad, kuhu inimesed soovivad ka tulevikus elama tulla ja siia jääda, peab innovatsioon olema prioriteet, mitte juhuslik valik. See pole mitte ainult konkurentsieelis, vaid ka ellujäämise küsimus.

Arvamuslugu ilmus 18. märtsil Äripäevas.