Andmete teisene kasutamine – kellele, miks ja kuidas?

14. märtsil korraldasime Tehnopoli juhitud Connected Health klastri liikmetele töötoa andmete teisese kasutamise teemal. Tegemist oli esimese töötoaga andmete kasutusele keskenduvas töötubade seerias. Seekord tuli juttu nii andmekasutust reguleerivatest õigusaktidest kui ka tuleviku digiriigist. Lisaks sai kuulda loodava rakendusuuringute keskuse kohta.

Isikuandmete teisesest kasutusest rääkides ei saa üle ega ümber Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest (GDPR). Määruse eesmärgiks on see, et meie isikut puudutavad andmed oleks kaitstud ja me teaks, kuidas neid kasutatakse.  

Mis on õigusaktide vaates andmete teisene kasutamine? Lise-Lotte Lääne, Soraineni Eesti kontori meditsiini ja tervishoiu valdkonna juhi sõnul GDPR seda otsesõnu ei defineeri, küll aga on seal kasutatud sõnapaari “further use”. Üha enam on juttu sellest, et andmeid, mida on esialgu kogutud ühel eesmärgil, soovitakse nüüd kasutada teisel eesmärgil ja see on toonud andmete kontekstis kasutusse väljendid “secondary use” ja “reuse”.  

Tervise valdkonnas räägime tihti eriliigiliste andmete kasutusest – eriliigilised andmed on GDPR-is välja toodud ja nende hulka kuuluvad ka terviseandmed. Nende puhul on isikuandmete töötlemine piiratum kui see on n-ö tavaandmete puhul. Andmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus ja see tuleneb GDPR-ist.  

GDPR-iga on Lääne sõnul täna ka üksjagu probleeme, kuna määrus võeti vastu 2018. aastal, aga viis aastat hiljem näeme, et määruse tõlgendamisel on tekkinud palju kitsaskohti. Kui hakkame Eestis välja mõtlema häid lahendusi, kuidas teha andmed paremini kättesaadavaks ja innovatsioonis kasutatavaks, siis tuleb kogu protsess hoolikalt läbi mõelda ja ka GDPR-ile värske pilguga otsa vaadata. 

Eestis reguleerib andmete töötlemist teadusuuringuteks ja statistikaks isikuandmete kaitse seadus (IKS). See võimaldab teadusuuringuteks andmeid töödelda nii, et meil on kehtestatud teatud kaitsemeetmed. Küll aga tunnistas Lääne, et ka seal on mõned kitsaskohad. Seadus võeti vastu 2018. aastal selle hetke parimate teadmiste järgi, aga täna näeme, et meil on mitmed erinevad eetikakomiteed, kel on tihtilugu erinev nägemus – pole harv juhus, et võib kuluda koguni 1,5 aastat aega enne, kui teadusuuringuid teha sooviv ettevõte saab vajalikud andmed kokku kogutud.  

Lääne ütles, et kui tahame Eestis luua andmekeskust, mis oleks loodud läbipaistvatel tingimustel ja mille teenused oleks ettevõtetele teadusuuringuteks õiglase hinnaga kättesaadavad, siis võiks kaaluda võimalust luua üks keskne eetikakomitee, kes otsustab, kas ja kuidas tohib andmeid kasutada. See komitee peaks olema sõltumatu ega tohiks tegutseda andmekeskuse juures, aga see võimaldaks vähendada eetikakomiteede ning otsuste paljususe hulka.  

Üldiselt leidis Lääne, et kehtiv seadusandlus tuleks üle vaadata, sest hetkel on väga palju registreid, mille puhul on raske aru saada, miks nad andmeid sellises koosseisus koguvad, kuidas on isikuandmete kaitse tagatud, kuhu andmed liiguvad ja mis on nende eesmärk.  

Lääne sõnul oleks tervitatav selline eesmärk või nägemus, kui Eestis oleks võimalik erinevates registrites olevaid andmeid koondada ja teha lihtsamini kättesaadavaks, et saaks teha järeldusi ka andmeid omavahel ristates ning saavutada lõppastmes mingisugune hüvang ühiskonna jaoks.  

Digiriigist ja rakendusuuringutest

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmete taaskasutuse programmijuht Nele Nisu rääkis tuleviku digiriigist. Ta tunnistas, et kuna andmeid tekib pidevalt juurde, siis pole andmetest ning andmehaldusest pääsu. Innovatsiooni on vaja, sest me ei suuda selle andmemahuga lõpuks toime tulla, nentis Nisu.  

Andmete taaskasutuseks on oluline teada, kelle käes ja missuguse kvaliteediga need andmed on. Täna on puudu keskne infopunkt, kust nii eraisik kui ettevõte saaks küsida, mis andmeid on juba kogutud, kes neid haldab, mida nendega tehakse jne.   

Nisu leidis, et potentsiaal tehisintellekti kasutamiseks on väga suur ja nii andmehaldust kui innovatsiooni peaks selles valdkonnas võimestama.  

Mart Toots, EAS-i ja Kredexi ühendasutuse arendusjuht, võttis päeva kokku rakendusuuringute teemaga ja tutvustas veidi ka loodavat rakendusuuringute keskust.  

EAS-i ja Kredexi ühendasutuse rakendusuuringute programm toetab innovaatiliste toodete arendust ja võimaldab arendada uusi või senisest oluliselt muudetud tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid. Programm koosneb ettevõtete nõustamisest ja rakendusuuringute toetusest. Taotlemine algab uuesti sügisel, hetkel on avatud eelnõustamine. Loe lähemalt, miks on ettevõtjatele vaja rakendusuuringute programmi.   

Rakendusuuringute keskuse eesmärgiks saab olema pakkuda ettevõtetele tugiteenuseid teadmusmahuka tootearenduse läbiviimiseks. Keskus luuakse AS Metroserdi juurde ja keskusega lisandub Metroserdi tegevustele viis valdkonda: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. 

Kui soovid Connected Health klastri liikmetele mõeldud üritustest osa saada, kirjuta meile connectedhealth@tehnopol.ee ja arutame koostöövõimalusi.