Tudengid pakuvad ideid, kuidas elada kauem ja tervemalt

Novembri alguses toimusid Tartus Bioinnovatsiooni päevad, mis aitavad tudengitel ellu viia tervishoidu uuendavaid ideid. Ühes võidutöödest pakuti välja laboriplatvormi kasutamine tervisenäitajate hindamiseks.

Innovatsioonipäevadel tutvustatakse üliõpilastele praktilisi võtteid oma ideede testimiseks ja multidistsiplinaarsetes meeskondades töötamise käigus pakutakse lisaks tuge valdkonna ekspertidelt.

Võitjatiimi EPIFOX kuulunud Elena Sügis nendib, et inimesed tahavad elada mitte ainult kauem, vaid ka tervemalt.  Paraku peab tervisenäitajate jälgimiseks tegema palju erinevaid meditsiinilisi teste, mis kulutab nii aega kui raha. „Meie idee on kasutada platvormi, mis organismis esinevaid epigeneetilisi muutusi kaardistades võimaldab korraga mõõta suure hulga biomarkereid, mille põhjal tervisenäitajaid hinnata,“ selgitab Sügis.

„Teadlased on epigeneetilisi modifikatsioone DNA metülatsiooni näol uurinud juba üle kümne aasta. Leitud on nii erinevatele haigustele kui ka kudedele omaseid mustreid. Erinevalt geneetilisest järjestusest, mis püsib samasugune sünnist saadik, on DNA metülatsioon dünaamiline – see muutub vananedes, haigestudes aga ka suitsetades või hoopis tervislikke eluviise omandades. Seega on DNA metülatsiooni andmete põhjal võimalik hinnata seda, millised muutused tekivad meie organismis tulenevalt meie eluviisist või selle muutustest. Plaanime kasutada DNA metülatsiooni andmeid ja  masinõppe meetodeid, et ennustada ja ajas jälgida inimeste bioloogilist vanust ning mitmesuguseid haigusriske,“ kirjeldas Sügis.

Võidutiimi kuulusid Elena Sügis, Liis Kolberg, Ahto Salumets, Kaido Lepik, Uku Raudvere ja Ivan Kuzmin. „Meile tõid edu läbimõeldud tegevuskava, selgelt jaotatud ülesanded ning motiveeritud meeskond. Oleme kõik Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi bioinformaatika uurimisrühmast BIIT,“ ütles Sügis. Sügise sõnul õpetasid bioinnovatsioonipäevad, kuidas oma uuritavat probleemi paremini piiritleda ning kuidas oma ideed selgemalt ja veenvamalt esitada. Väga kasulik oli disainmõtlemise töötuba, kus näidati, kuidas probleemi püstitamisest jõuda toote või teenuse loomiseni. Lisaks saime kasulikku tagasisidet ka mentorite käest.

Arstitudeng Nikita Umovi sõnul on innovatsioonipäevad tema jaoks olnud pikalt oodatud üritus, sest senimaani on Eestis olnud küll palju hackathone, kuid valdavalt ei ole need tervishoiuteemalised. „Seekordne üritus tõi kokku silmapaistvad mentorid tervishoiuvaldkonnast kui ka särasilmsed ja motiveeritud tudengid. Tulemusena loodi ideaalne keskkond inimestega tutvumiseks, enda mõtete jagamiseks ning uute ideede loomiseks,“ kommenteeris Umov.

Umovi jaoks seisnes innovatsioonipäevade väärtus tervise- ja tehnoloogiahuviliste kokku toomises. „Ürituse käigus oli võimalus ühiselt osalejate ja mentorite toel leida probleem, mida on vaja lahendada; valideerida, kas see probleem on tõesti see, mille lahendamisse tasub aega panustada ning esitleda lõpuks lahendus žüriile. Protsessi käigus edendasin meeskonnatöö oskust ning kogesin seda, kui palju on võimalik teha äärmiselt lühikese aja jooksul, kui meeskond on tugev, motiveeritud ja avatud uutele mõtetele. Tulles innovatsioonipäevale ei olnud mul aimu, millesse ma aega panustama hakkan,“ jagas Umov oma kogemust.

„Juba esimese poole tunni jooksul tekkis meil huvitav vestlus inimestega, kellega ühes lauas istusin – oli nii arsti- kui ka geenitehnoloogia üliõpilasi, isegi startup-i esindaja. Koos olid erinevad inimesed, kuid kõiki huvitab üks – mida võiks tervishoiuvaldkonnas korda saata, et inimeste tervist parandada,“ lisas ta.

„Saades innustust ettekannetest ning vahetades mõtteid oma uute sõpradega, tekkis mõte, et võiks parandada infarkti põdenud inimeste rehabilitatsiooni. Jagasin oma ideed saalis viibijatele ning tunni jooksul moodustus 5-liikmeline meeskond, kes tundis selle vastu huvi ja kellega koos hakkasime seda mõtet edasi arendama. Innovatsioonipäeva raames rääkisime kardioloogia osakonna meditsiinipersonaliga ning infarkti põdenud patsientidega, et nendega paremini seostuda ja paremini aru saada, mille nimel tasuks töötada ja millest tegelikult puudu on. Teise päeva lõpuks esitlesime oma lahenduse žüriile ning teistele osalejatele. Lahenduse eesmärk oli võimendada inimese enda rolli rehabilitatsiooni protsessis. Meie lahendus oli koondada kogu rehabilitatsiooni puudutav informatsioon (isiklik ravi- ja treeningplaan, riskifaktorid ning riigi poolt pakutavad rehabilitatsiooni teenused) ühele digitaalsele platvormile ning anda inimesele rehabilitatsiooni protsessi käigus personaliseeritud soovitusi,“ tutvustas Umov häkatonil sündinud lahendust.

Umovi kinnitusel on igati positiivne, et tudengeid julgustatakse juba varakult innovatsiooniga alustama.

Connected health klastri juht Piret Hirv tunnistab, et saab mentorina olla tõeliselt eelistatud seisus, kuna töö viib ta innovatiivsete ideede sünni juurde. „Väga huvitav on jälgida, kuidas ideest vormub kontseptsioon ja sellest omakorda võib olla ka tulevikus tervishoidu muutev lahendus,“ kirjeldas Hirv.

„Connected Health klaster ootab just selliseid lahendusi, millega saab tervishoidu paremaks muuta, pakkudes ettevõtetele toetust nii arendustegevustes kui ka juba küpsemas faasis, kui vajatakse tuge eksporditurgude leidmisel,“ lisas ta.

Bioinnovatsioonipäevad on tervise valdkonna ja laiemalt bioinnovatsiooni edendamiseks mõeldud iga-aastane sündmus, kus üliõpilastel on võimalik valideerida, edasi arendada ja esitleda oma tervisevaldkonnaga (nt tervishoid, aktiivne vananemine, tervislik toit, biosäästlikkus) seotud ideid ning leida lahendused reaalselt eksisteerivatele tervisealastele väljakutsetele.

Innovatsioonipäevade korraldamist toetab 140 juhtivast meditsiinitehnoloogia- ja ravimiettevõttest, teadusasutusest ja ülikoolist koosnev üleeuroopaline võrgustik EIT Health, mida rahastab Euroopa Liit. Ürituse teine põhitoetaja oli EIT FOOD, teiste partnerite ja panustanud organisatsioonide nimekirja leiab www.bioinnovationdays.ee

Kõikide riikide võitjameeskonnad kutsutakse 1. detsembril Pariisis toimuvale finaalüritusele, kus antakse nõuandeid ideede põhjalikumaks edasiarendamiseks.