Tehisaru filmis: kas AI pöörab loomevaldkonna pea peale – ja miks on just nüüd aeg tegutseda 

Eesti filmi- ja multimeedia valdkonnas tegutsevate autorite looming on hinnatud kogu maailmas. See on eristuv, esteetiline, sotsiaalselt tundlik ja puudutab mitmel tasandil. Tuua siia kõrvale tehisaru tundub esmapilgul kohatu ja seda tagasisidet oleme teinekord valdkonnas tegutsevatelt loojatelt ka saanud. Ent samas – Tehnopol töötab juba kolmandat dekaadi tehnoloogiaettevõtetega ning näeme selgelt kuidas tehisaru tulekul ja võidukäigul on mitmeid ühiseid jooni paar sajandit tagasi toimuunud tööstusrevolutsiooniga.

Näeme, et tehisaru on midagi, millel on suurem või väiksem puutumus kõigi valdkondadega, sh loometööstus, sh filmtoomise ja loomulikult ka multimeediaga. Tehisaru on muutunud teoreetilisest tulevikunägemusest igapäevaseks tööriistaks, see on osaks loomeprotsessist, visualiseerijast, kirjutajast, häälestajast, taustateadmiste jagajast. Ka see artikkel sündis osaliselt AI-põhiste tööriistade abil, sest nii jõudsime sidusa tulemuseni kiiremini. 

12. märtsil toimus Tehnopol Startup Inkubaatori filmi- ja multimeediakiirendi IDA Hub eestvedamisel arutelupaneel, kus räägiti tehisaru mõjudest filmitööstusele. Kohal olid maailmakodanikest eksperdid: tehnoloogia ja visuaalsete lahenduste looja Kaspar Kallas, disainer ja innovatsiooniekspert Markko Karu ja filmitegija ja eksperimentaator Mikk Rand. Paneeli modereeris Marko Russiver. 

Põneva arutelu käigus räägiti nii tehnoloogia pakutavatest võimalustest, tehisaru negatiivsetest külgedest kui ka loominguga seotud tunnetest – lootusest, hirmust ja rõõmust. Kuidas mõjutab AI loomeprotsessi? Millised on riskid ja millised võimalused? Ning mis kõige olulisem – kuidas saavad loojad seda enda kasuks tööle panna ja peaks seda üldse tegema? Need küsimused said kõik vastused paneelis ja kohapeal oli seda väga põnev kuulata, seega soovitame tulevikus kindlasti kohale tulla. Järgnev artikkel vahendab teieni ekspertide kogemused ja mõtted, mis meie jaoks eriti kõlama jäid.  

AI kui loovuse peegel, mitte asendaja 

Üks peamisi arutelupunkte oli see, et AI ei asenda loovust, vaid peegeldab ideid omal viisil. See on justkui pragunenud peegel, mis ei näita otseselt sind ennast, vaid seda, kuidas maailm sinu ideele tõenäoliselt reageerib. Paljud loojad pelgavad alustada, sest kardavad eksida, kuid AI lubab loojal katsetada julgelt – ilma kriitika, ajaliste piirangute või ressursimuredeta. Ta aitab ideid vormida, annab kiirelt uusi vaatenurki ning võimaldab loomeprotsessiga edasi liikuda. Eriti suur mõju on tehisarul tootmisprotsessi tehnilistele aspektidele. Näiteks produtsendid peavad tihti genereerima samast loost mitmeid versioone erinevate turgude ja rahastajate jaoks, mis on ajamahukas ja tüütu ülesanne. AI suudab seda automatiseerida, muutes keeruka protsessi lihtsamaks ja efektiivsemaks. See ei ole pelgalt mugavus, vaid ka ajalise ruumi loomine suuremateks ideedeks. 

Tehnoloogia peab aitama kõnetada 

Tehisintellekt suudab genereerida tuntud näitlejate hääli, luua fotorealistlikke pilte ja aidata kirjutada skripte, kuid küsimus ei ole ainult tehnikas. Lõppkokkuvõttes määrab sisu kvaliteedi see, kas vaataja usub sellesse ja tunneb emotsionaalset sidet. Kui kogu loovprotsess automatiseerida, võib kaotsi minna midagi olulist – tunne, meeleolu, sõnumi sügavus, autentsus. Seetõttu otsustavad mõned loojad just teadlikult käsitsi töötamise kasuks, et säilitada realistlikkus ja isikupära. 

Tehisaru on toonud ideed inimestele lähemale. Tehnoloogia areng on toonud kätte tööriistad, mis varem olid kättesaadavad vaid suurtele stuudiotele. Tasuta või taskukohaste programmidega nagu Midjourney, Runway, ChatGPT, Blender ja DaVinci on võimalik luua sisu ilma tohutute eelarvete ja keerukate tootmisprotsessideta. Samas tähendab see tehnoloogiale endale sisestatu pealt õppimist ning ühe suuremat standardiseeritust. Ehk siis keskmiste inimeste poolt, keskmistele inimestele loodud, keskmist sisu. Algoritmid arvestavad just sinu keskmisi eelistusi ja nii võib juhtuda, et ühel hetkel vaatame kõik sama seriaali, aga selle lugu on meie jaoks erinev, näitlejad on erinevad ja meil ei ole enam ühel hetkel uut jagatud kultuuri kihti tekkimas. Puuduvad tipud ja sügavikud.  

Seega lasub tehnoloogia loojatel ja kasutajatel suur vastutus.  

AI kui loominguline partner, mitte konkurent 

Tehisaru ei asenda loomeinimest, kuid loomeinimene, kes oskab AI-d kasutada, on konkurentsivõimelisem. See on justkui loominguline pingpong – looja viskab mõtte õhku, AI põrgatab selle tagasi uuel kujul ning seeläbi tekivad teistmoodi ideed. Kui varem jäi paljude ideede realiseerimine tehniliste piirangute taha, siis nüüd on võimalik liikuda kiiremini esimesest kontseptsioonist lõpliku teostuseni. Samas peab arvestama sellega, et pall põrkab tagasi kinnisest ja piiratud infot evivast süsteemist või ruumist. Põrgatades vaid tehisaruga, ehitame ja loome vaid olemasoleva info ja kirjelduste peale.  

Seega jääb inimese roll loomisel siiski keskseks. AI võib aidata mustandite loomisel, aga lõpliku sisu hindavad siiski inimesed. Filmi, mängu või loo edukuse määravad emotsioon, intuitsioon ja publiku reaktsioon. Vahel jääb stseen filmi lihtsalt seetõttu, et keegi saalis naeratas või nuttis – see on see inimlik faktor, mida ükski algoritm ei suuda asendada. 

Kui jagasime paneeli sisu kolleegidega tõdesime, et kui Arvo Pärdi tintinnabuli stiili esikteost oleks valideerinud tehisaru, siis tõenäoliselt poleks AI osanud sellele reageerida. Sarnaselt Tabula Rasa esmaettekandega oleks tehisaru loodud ruumis kõlanud vaikus. Ja see on midagi, millega uudse ja senitundmatu loomisel tuleb alati arvestada. Tehisaru kasutab ja valideerib vastu juba eksisteerivat inforuumi, veel ei suuda see ise kihistusi luua, kõrgkultuuri ära tunda. Ent siiski peame me selle teadmise juures rääkima tehisarust ja just praegu. 

Aeg on tegutseda nüüd 

Loomevaldkond vajab erilisi inimesi. Vajas seda sadu aastaid tagasi ja vajab ka nüüd. Tehnoloogia ühendamine loovuse ja loominguga ning selle tööle rakendamine on midagi millega peab harjuma ja mida peab õppima kasutama. See lihtsustab protsesse, hoiab kokku aega ja raha ning toob teadmisi, mille omandamine on varasemalt olnud aeganõudev või kättesaamatu. Paneelarutelu lõpus kõlas ühe AI tehnoloogiaid arendava noore startupettevõtja küsimus – millise tehisaru lahenduse eest oleksite teie valmis maksma? Ja see on küsimus, mis käivitas kõnelejaid. Ja see on ka küsimus, mis selle artikli lõppu “koma” paneb. Sest see on teema, mille me alles avasime, olleks platvormiks tulevastele põnevatele aruteludele 

Mis on tehisaru lahendus, mille eest teie oleksite valmis maksma? Võib-olla just selles küsimuses peitub järgmise suuna seeme. Mis on see, mille sina käivitaksid? 

Tehnopol Startup Inkubaatori filmi- ja multimeediakiirendi tegevusi rahastab Euroopa Liit.