SceneHunter – kas filmivõtete asukohtade otsing on jõudnud uude ajastusse?

Veebruaris toimunud Tehnopol Startup Inkubaatori Filmi- ja multimeediakiirendi TECH Bootcamp’il jõudis finaali kuus tiimi – igaüks oma idee, kire ja ambitsiooniga. Silma paistis aga üks tiim eriti eredalt: SceneHunter, kes võttis ette filmimaailma ühe kõige ajamahukama ja paberimahukama osa – võttepaikade leidmise – ning pakkus sellele nutikat, tehnoloogiapõhist ja skaleeritavat lahendust.

SceneHunter valiti bootcamp’i parimaks tiimiks. Neile anti 1000-eurone toetus prototüübi loomiseks ning kutse liituda Filmi- ja multimeediakiirendiga, et viia idee järgmisele tasemele koos filmisektori ja iduettevõtluse ekspertidega.

Mis probleemile SceneHunter lahendust pakub?

SceneHunter on platvorm, mis aitab režissööridel, lokaatsioonijuhtidel ja produtsentidel leida sobivaid võttepaiku kiiresti, lihtsalt ja visuaalselt läbimõeldult.

Funktsioonid, mis muudavad töö sujuvamaks:

• Otsing visuaalsete parameetrite alusel
• 360° panoraamvaated
• Võimalus salvestada sobivaid kaadreid õigete nurkade alt
• Võrdlus storyboard’i ja võtteplaaniga
• Loodusliku valguse langemise simuleerimine
• Info olemasolevate pistikute, tualettide ja parkimise kohta

Virtuaalse koopia loomiseks kulub vaid viis minutit ning piisab tavalisest nutitelefonist ja sammsammulisest juhendist – ei mingit spetsiaalset varustust.

Miks see on oluline just praegu?

Voogedastusplatvormide buum on tõstnud sisu tootmise enneolematule tasemele. Netflix, HBO, Disney+ ja Amazon loovad sadu originaalprojekte aastas, millest igaüks vajab värskeid ja mõjuvaid visuaalseid keskkondi. Samal ajal on sobivaid võttepaiku järjest keerulisem leida – see nõuab aega, raha ja tohutut eeltööd.

SceneHunter pakub lahendust, mis võimaldab võtteid ette planeerida, modelleerida kaadreid, hinnata valgusolusid, võrrelda asukohti storyboard’idega – ja seda kõike ilma sõitude, koosolekute või pikalt venivate kooskõlastusteta.

Meeskond ei püüa valdkonda pea peale pöörata, vaid usub järk-järgulisse, aga süsteemsesse muutusesse – tehnoloogia abil ja sisuliselt.

„Konkurente uurides märkasime, et Euroopas ei ole ühtset platvormi, mis võimaldaks lokaatsioone otsida universaalselt. Mõnes riigis leidub väiksemaid kohalikke lahendusi, kuid midagi tõeliselt rahvusvahelist ei ole. Kuna tootmise geograafia laieneb, peavad ka võttekohtade turud muutuma globaalseteks,“ märgib SceneHunteri tiim.

Ent see on vaid üks külg

Filmi- ja multimeediakiirendi programmi juhi Olga Kurdovskaja sõnul on kasvamas huvi virtuaalsete võttevormide ja XR-tehnoloogiate vastu. „LED-stuudiotes tehtavad võtted eeldavad kõrgresolutsiooniga 3D-lokaatsioone. SceneHunter suudab seda pakkuda. Tegelikult võib platvorm toimida sillana pärismaailma ja virtuaalsete võttepaviljonide vahel, avades täiesti uue turu. Ja ärme unusta noori iseseisvaid loojaid, kel puuduvad eelarved pikkadeks scoutimistuurideks – nemad saavad vajaliku info kätte ühe klikiga ja saavad rohkem toota.“

Nafta Filmsi tegevjuht Esko Rips, kes kuulub ka filmikiirendi nõuandvasse kogusse, lisas:
„Nägin hiljuti, kuidas Amsterdam tellis linna südamest digitaalse mudeli – lihtsalt selleks, et vältida iga kord reaalse tänava sulgemist filmimiseks. Täpselt siin on SceneHunteri potentsiaal – tuua lahendus sinna, kus tootmine juba komistab.“

SceneHunteri tiimi vastus: „Need näited kõnetavad meid. Keskendume praegu lihtsale ja skaleeritavale tuumiklahendusele, kuid oleme valmis arenema koos tööstuse vajadustega. Oleme paindlikud ja kuulame tähelepanelikult.“

Kuidas jääb andmete ajakohasusega?

Võttepaigad muutuvad – sisekujundus uueneb, omanikud vahetuvad. Et andmed oleksid alati värsked, alustab tiim usaldusväärse baasiga, mida nad ise regulaarselt üle kontrollivad. Paralleelselt luuakse aktiivne kogukond kasutajatest ja sisuloojatest, kes saavad samuti aidata info ajakohasena hoida. Hiljem saavad liituda ka eramute ja huvitavate paikade omanikud, kellele pakutakse lihtsaid tööriistu oma andmete haldamiseks.

Bootcamp toob kokku mitte ainult ideed, vaid ka inimesed

SceneHunteri lugu ei räägi ainult tehnoloogiast – see räägib kohtumisest, mis oleks võinud olemata jääda. Meeskonna liikmed polnud enne bootcamp’i omavahel tuttavad. Aleksandr Korovin tuli filmimaailmast, samas kui Jegor Kisseljov, Artjom Kulikovski ja Jevgeni Andreitšenko õppisid programmeerimist koodikoolis kood/Jõhvi. Bootcamp’i jooksul tekkis ühine arusaam ja soov teha midagi suuremat – koos.

Tänaseks on neil žürii tunnustus, kogukonna toetus ja esimene samm, mis võib muuta kogu valdkonda.

Liitu järgmise bootcamp’iga!

Programm toimub kaks korda aastas ning järgmine voor ootab osalejaid sügisel. Kui näed mõnda kitsaskohta filmitootmises, järeltöötluses, levitamises või monetiseerimises – ja sul on idee, kuidas seda lahendada, siis kandideeri juba täna.

Tehnopol Startup Inkubaatori Filmi- ja multimeediakiirendi tegevusi on rahastanud Euroopa Liit.