Olga Kurdovskaja: Ida-Virumaa üllatab oma loovuse ja sünergiaga

Peaaegu aasta on möödas Tehnopoli filmi- ja multimeediakiirendi käivitamisest. Kiirendi on osa ambitsioonikast IDA Hubi projektist, mille eesmärk on muuta Ida-Virumaa paigaks, kus sünnivad filmitootmise tehnoloogilised nutikad lahendused. 2026. aasta suveks on plaanitud Jõhvi filmistuudiote kompleksi rajamine. Tegu on mitmeotstarbelise keskusega, kuhu tuleb lisaks mainitud filmistuudiotele ka filmi- ja multimeediainkubaator.

Filmitööstus ja eriti selle valdkonna startupid on täiesti uus valdkond, mis vajab veel arendamist. Filmi- ja multimeediakiirendi inkubatsiooniprogrammi esimese kohorti läbis seitse meeskonda. Startup Inkubaatori Filmi- ja multimeediakiirendi programmijuht Olga Kurdovskaja peab seda heaks tulemuseks.

„Pilootprojekt algas eelmisel kevadel – katsetasime oma programme igal võimalikul viisil ja õppisime, analüüsisime ja lihvisime programmi üksjagu. Tööd ja väljakutseid oli palju, nende asjadega tuli toime tulla: otsida sobivaid lahendusi, mitte karta katsetada. Meie üritused, arutelud, töö meeskondade ja mentoritega kannavad vilja: võib tunduda, et seitse meeskonda pole palju, kuid tegelikult, arvestades tehnoloogiateema uudsust filmitööstuses, on see tulemus väga uhke,” märgib Kurdovskaja.

Kurdovskaja lisas, et vaatamata sellele, et elame kriisiajal, tuleb ikka edasi liikuda, kätt proovida, olla ettevõtlikud ja – mis kõige tähtsam – kasutada kõiki võimalusi, mida erinevad kiirendiprogrammid praegu pakuvad, nende hulgas ka Tehnopoli ägedad programmid.

„Oluline on sellistest pakkumistest maksimum võtta. Avasime hooaja inspireeriva kohtumisõhtuga Narvas, mis oli pühendatud heli tähtsusele filmis ja multimeedias. Esinejaks oli professionaalne helirežissöör ja SoundShot Studio asutaja Dmitri Natalevitš, kes jagas oma kogemusi helitehniku ​​tööst. Kingade krigisemine, lehtede sahin, vihmapiiskade helin – kõik see salvestatakse eraldi, et pilti elavdada või päästa stseene, kus heli näiteks ebaõnnestus,“ sõnab Kurdovskaja.

Tema hinnangul oli kõige intrigeerivam Dmitri Natalevitši vaade tulevikku: „Ta on kindel, et juba viie aasta pärast suudab tehisintellekt mitte ainult helisid reprodutseerida, vaid ka luua neid professionaalse heliinseneri tasemel. Närvivõrk, mis kohandub režissööri vajadustega, taasloob keerukaid heliefekte ja muutub ustavaks abiliseks filmitegemisel. Siiski tuletas Dmitri meelde, et AI on ainult tööriist. Tõeline maagia tuleb alati inimestelt – ideedest, tunnetest ja inspiratsioonist.”

Kurdovskaja rõhutab, et oli meeldivalt üllatunud, et üritusele tulid õige valdkonna inimesed – heliinsenerid, heliloojad, DJ-d, muusikud. „See oli nii hämmastav sünergia, teadmiste kiht ja uskumatu kogemuste vahetus. Sellistel hetkedel tunned eriti teravalt, et vaatamata meie piirkonda puudutavatele müütidele – et siin pole väidetavalt väljavaateid, uuendusi ega arenguvõimalusi – pole Ida-Virumaal kõik nii halb,“ lausub Kurdovskaja.

Tehnopol korraldab selliseid inspireerivaid üritusi regulaarselt. Oluline on leida aega ja tulla, sukelduda maailma, kus unistused võivad saada reaalsuseks.

„Mul on hea meel, et lisaks inkubatsiooniprogrammidele on meil palju üldisi tegevusi, mille eesmärk on inspireerida, mõista turutrende ning aidata maailma muuta soovivatel inimestel kokku saada ja moodustada tiim, kes võiks seejärel tulla kiirendisse – ja kes teab, on võimalik, et kunagi kasvab siit välja üks Eesti ükssarvikutest,“ ütleb Kurdovskaja.

Tehnopoli filmi- ja multimeediakiirendi programmi viimistleti pilootaastal hoolikalt, täiendati mentortundide ja uute koolitusplokkidega.

„Näiteks oleme oma programmi lisanud tehisintellektiga seotud ploki, kuna oluline on arvestada selle rolliga kaasaegses tehnoloogias, filmitootmises ja paljus muus. Tänaseks on tehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekt, jõudnud tasemele, kus nad saavad hakkama. AI-l on filmitööstuses edukalt rakendatud mõju filmide tootmisele ja levitamisele, muutes protsessi täielikult – ideest esilinastuseni,“ sõnab Kurdovskaja.

AI peamiste eeliste hulgas on suundumuste, žanrite ja vaatajaskonna eelistuste analüüs. See aitab kirjanikel luua lugusid, mis publikule tõenäolisemalt meeldivad. Lisaks kasutatakse tehisaru animatsioonis loomulikuma näoilmete ja liigutuste loomiseks, stseenide täiustamiseks süvaõppetehnoloogiate (nt deep fake) abil ning värvide korrigeerimise, redigeerimise ja helitöö automatiseerimiseks. Sellised lahendused vabastavad toimetajad rutiinsest tööst ja võimaldavad keskenduda protsessi loomingulisele poolele.

Voogesitusplatvormid, nagu Netflix ja Amazon Prime, kasutavad tehisintellekti, et analüüsida vaatajate andmeid, sobitada filme sihtrühmaga ja ennustada uue sisu edu. Ka meie ei istu siinkohal käed rüpes. Näiteks eelmisel aastal lõi Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) oma veebilehele nutika abilise nimega Susi AI, mis oli loodud Tehnopoli toel. See tööriist aitas vaatajatel vaid mõne minutiga valida filme PÖFFi rikkalikust programmist.

„Tehisintellekt mitte ainult ei lihtsusta tootmisprotsesse, vaid avardab ka loomingulisi võimalusi, parandab sisu kvaliteeti ning muudab filmitegemise kättesaadavamaks väikestele stuudiotele ja sõltumatutele režissööridele,“ selgitab Olga Kurdovskaja.

Filmi- ja tehnoloogiavaldkonna sünergia suurendamiseks moodustati oktoobri lõpus ka nõuandev koda, kuhu kuuluvad valdkonna juhtivad eksperdid ja idusektori esindajad. Nõuandva koja liikmed on Tiina Lokk-Tramberg, Katre Valgma, Anti Reinthal, Maarit Mäeveer-Eller, Madis Tüür, Esko Rips, Kristofer Piir, Kaupo Karelson, Alvar Kõue ja Indrek Kasela. 

„Nõuandva koja eesmärk on nõustada, anda sisendit, luua koostöösildu ja tagada filmitootmise kiirendi jätkusuutlik areng. Koja liikmetel on ainulaadne võimalus edendada innovatsiooni, teha startuppidele „tellimusi“ konkreetsete filmitööstuse probleemide lahendamiseks ning toetada uute tehnoloogiaettevõtete tekkimist filmi- ja multimeedia valdkonnas,“ räägib Kurdovskaja.

Aga kas kõik on läinud nii sujuvalt, kui kõrvalt vaadates tundub? Suur filmitööstus ja väike Eesti on ju skeptikute arvates teineteisest kuidagi kaugenenud mõisted. Olga Kurdovskaja tunnistab ausalt, et loomulikult on loomingulises idusektoris uute ükssarvikute kasvatamisel probleeme ja kitsaskohti.

„Kõik sõltub esialgsest ideest: kui värske see on, kas see lahendab reaalset probleemi ja kas sellel on eskaleerimise potentsiaali. Neid kriteeriume mõõdetakse lõppkokkuvõttes kasutaja huvide järgi. Minu arvates on probleem sageli ideede puudumises. Kuid idee leidmiseks on vaja aru saada, kuidas startup-tööstus on üles ehitatud, millised seadused ja põhimõtted selles toimivad, aga ka arvestada filmi- ja multimeediatööstuse vajadustega. Oluline on kasutada oma teadmisi ja uuenduslikku mõtlemist, et luua toode, mis on turul nõutud ja suudab vastata selle valdkonna tegelikele väljakutsetele,“ selgitab Kurdovskaja.

Ideede nappuse vältimiseks tuleb olla uudishimulik, vaadata hetkel turul pakutavat ja käia üritustel, sest neid korraldatakse mitte ainult eesmärgiga avardada silmaringi ja innustada tegema esimesi samme ettevõtluses, aga ka aidata luua kontakti mentorite ja investoritega ning leida inimesi, kellest võiks saada sinu meeskonna liikmed. Sest (alustavate) iduettevõtjate teine probleem on tihtilugu see, kust leida omale tiim. Üks mängija ei saa teha kõigi tööd. Inimene ei ole robot, edukas startup vajab meeskonda.

Suurepärane võimalus neile, kes mõtlevad startupi käivitamisele, on 27.-28. veebruaril ja 5. märtsil toimuv kolmepäevane BOOTCAMP. Tegemist on kolmepäevase intensiivkursuse ja võimalusega valmistuda inkubaatoris osalemiseks. Selle aja jooksul saad oma teadmisi värskendada, leida uusi ideid (tasub osaleda ka siis, kui sul veel ideid pole!) ning teha esimesi samme toote prototüübi loomise suunas. Saad aimu, kuidas toodet potentsiaalsetele investoritele esitleda, ideega töötada: testida, mõelda teostusele ja koostada prototüübi loomise plaan.

„Oluline on meeles pidada, et idee tekkimisel ei pea te kohe panka raha järele kiirustama. Esiteks peate kontrollima, kuidas potentsiaalsed kasutajad selle vastu võtavad, määrama oma sihtrühma ja mõistma, kui mastaapne see on,“ lausub Kurdovskaja.

„Siinkohal jõuame veel ühe levinud probleemini – inimesed tahavad kohe ehitama hakata, kulutada palju raha, investeerida nii-öelda ilma vajalikku „kodutööd“ tegemata. Kuid turgu tuleb rahulikult uurida, et hiljem ei selguks, et teete midagi, mida kasutajad tegelikult ei vaja.

BOOTCAMP aitab mainitud küsimustega tegeleda. See on hea võimalus tulla sellega, mis sul on, visata välja ebavajalik ja võtta see, millega saad edasi töötada,“ soovitab Kurdovskaja.

Parim tiim saab 1000-eurose rahalise auhinna, et luua esimene prototüüp ning liikuda edasi kiirendiprogrammi. Üritus on osalejatele TASUTA, kuid vajalik on eelnev registreerimine.

27.-28. veebruaril ja 5. märtsil Jõhvis toimuvale kolmepäevasele intensiivsele eelinkubatsioonile saab registreeruda SIIN.   

Filmi- ja multimeediakiirendi on osa IDA Hub filmi ja multimeedia innovatsioonikeskusest, mille asutajateks on IVEK, IVIA ja Tehnopol. Selle unikaalse innovatsioonikeskuse eesmärk on toetada filmitalentide ja nutikate tulevikutegijate arengut ning aidata elavdada ja mitmekesistada Ida-Virumaa majandust. Kiirendatud ettevõtete loodud lahendused toovad innovatsiooni nii regiooni kui ka laiemalt kogu filmitööstusesse.

Tehnopoli Filmi- ja multimeediakiirendi tegevust toetab Euroopa Liit.