11.12.2024
Ligi kümnendik NATO DIANA tiimidest sooritavad arenguhüppe Eestist
Täna kuulutati NATO DIANA innovatsioonikiirendi teise tegevusaasta raames välja ettevõtted, mis tulevad Eestisse oma lahendusi arendama. Sel aastal tegutseb üle alliansi 13 kiirendit, mis on kaheksa võrra rohkem kui pilootaastal. Kokku kandideeris neisse enam kui 2600 tehnoloogilist lahendust. Valituks osutusid üle 70 ettevõtte, mis esindavad 20 erinevat NATO liikmesriiki. Seitse ettevõtet alustab programmi raames oma teekonda just Eestis. NATO DIANA Eesti kiirendit juhib Tehnopol Startup Inkubaator koostöös Sparkup Tartu Teaduspargiga.
Kõik üle alliansi kiirenditesse pääsenud ettevõtted arendavad kõrge potentsiaaliga kahese kasutusega tehnoloogiaid, millel on rakendusvõimalusi nii igapäevaelus ehk tsiviilsektoris kui ka kaitsevaldkonnas. Tänavu pakuvad välja valitud ettevõtted lahendusi viies valdkonnas: jätkusuutlik energia tootmine, andmete ja teabe turvalisus, tuvastamine ja seire, inimeste tervis ja sooritusvõime ning kriitiline infrastruktuur ja logistika. Antud väljakutsete katusteemadeks on fookuses kosmose, vastupidavuse ja jätkusuutlikkusega seotud tehnoloogiad. Väljakutsed kriitiliste kaitse- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks pandi kokku kõigi liitlasriikide poolt.
„Kahese kasutusega tehnoloogiad ja nende arendamine on muutunud järjest olulisemaks. Meil on vaja tagada riigi julgeolek ja teisalt toetada teadus- ja arendustegevusega suurema lisandväärtusega toodete arendamist ning kasutuselevõttu. NATO DIANA kiirendi on talentidele hea rahvusvaheline platvorm, kus saavad kokku iduettevõtlus ja teadusmahukas kaitsevaldkond, mis aitavad kasvatada meie majandust ja turvalisust,“ ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Kõik Eesti kiirendisse pääsenud tiimid saavad NATO DIANA’lt 100 000 euro suuruse rahastuse, parimatel on võimalik saada veel kuni 300 000 eurot lisarahastust programmi teises faasis. Lisaks ootab neid juurdepääs enam kui 180 testkeskusele, kaitse- ja ärivaldkonda ühendav programm ning tippmentorite võrgustik üle alliansi. DIANA loob silla ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori vahel, eesmärgiga toetada innovaatiliste tehnoloogiate arendamist, mis aitavad leevendada tsiviil- ja kaitsesektori probleeme ning juhivad meid jätkusuutlikult turvalisema maailma suunas.
„Meil on väga hea meel, et vaatamata väga tihedale konkurentsile, osutus NATO DIANA kiirendi seekordses voorus valituks ka 2 Eesti ettevõtet. Valituks osutumine loob unikaalne võimaluse arendada kahese kasutusega tehnoloogiaid ning saada osa ülemaailmsest NATO võrgustikust. Oma esimese aastaga on NATO DIANA ennast tõestanud kui väga kõrgetasemelist innovatsiooni edendamise programmi kaitsevaldkonnas. Uued süvatehnoloogilised lahendused on kaitsevõimekuse tõstmises tänapäeva lahinguväljal kriitilise tähtsusega. Ootame põnevusega, et näha uusi innovaatilisi lahendusi panustamas Eesti kaitsevõimesse,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
NATO DIANA kiirendit Eestis juhib ka sel aasta teadus- ja ärilinnak Tehnopol. Eesti suurima äriinkubaatori tugevuseks on startup valdkonna süviti tundmine ja pikaajaline kogemus tehnoloogiapõhiste iduettevõtete kasvu toetamisel.
NATO DIANA otsus suunata ligi kümnendik vastuvõetud tiimidest Eestisse on tunnustus Eesti kiirendiprogrammile. „Kiirendi pilootaasta tulemused olid väga head ja kinnitasid, et Eesti programm loob ettevõtetele tugeva aluse kiireks kasvuks ning arenguks. Selle aasta programm on pilootaasta kogemuse baasilt veel tugevamaks disainitud, et pakkuda ettevõtetele senisest suuremat väärtust. Tunnustuseks Eesti kiirendile on ka fakt, et koguni kolm siinse kiirendi ettevõtet pääses edasi kasvufaasi ning igaüks neist sai lisarahastust summas kuni 300 000 eurot,“ märkis Tehnopoli juhatuse liige Agnes Roos. Tema sõnul ühtib NATO DIANA Eesti kiirendi siht Tehnopoli eesmärgiga toetada maailma muutvat innovatsiooni.
NATO DIANA Eesti kiirendis alustavad järgmised ettevõtted: Scaleout (Rootsi), Factiverse (Norra), Resquant, IS-Wireless, Microamp Solutions (kõik Poola), Telearmy, Wayren (mõlemad Eesti).
Telearmy innovaatiline ja Ukraina eesliinil kasutusel kaugjuhtimistehnoloogia integreeritakse olemasolevatesse sõidukitesse, võimaldades Starlingi või raadiolingi kaudu kaugjuhtimist pikkade vahemaade ja suure kiirusega.
Wayren arendab platvormi katkematu side tagamiseks kriitilistes keskkondades, kõrvaldades eluohtlikud viivitused nii kaevandustes kui ka lahinguväljadel.
Ettevõtted alustavad kiirendites arendustööd detsembris. Lisaks Eestile toimuvad kiirendid Taanis, Itaalias, Tšehhis, Hollandis, Türgis, Suurbritannias, Saksamaal, Belgias, Kreekas, Kanadas ja USAs.
Eesti kiirendit viivad läbi Tehnopol Startup Inkubaator koos Sparkup Tartu Teaduspargiga. Kiirendi elluviimist Eestis rahastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning toetavad Välisministeerium, Kaitseministeerium ja Tallinna linn. Alliansiülesesse testimiskeskuste võrgustikku annavad oma panuse Eestis TalTech, Tartu Ülikool, CR14, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia ja Metrosert.