Tehisintellekti rakendamine tööstusettevõtetes – mitte kas, vaid millal

Artikkel ilmus ajakirja TööstusEST oktoobrikuu numbris.

Tehisintellektibuum on maailma vallutamas. Meie ümber käivad tulised arutelud nii selle kasutuse otstarbekuse, tegeliku sisu, riskide ja võimaluste kui ka kõiksugu muude nüansside üle. Ühelt poolt on kaalukausil uue tehnoloogia kasutusest tekkivad eelised, teisalt võimalikud ohud ja riskid, kirjutab Tehnopoli nutitehnoloogiate valdkonna juht Anu Puusaag.

Vähenevad riskid, suureneb protsesside tootlikkus

Tehnopol on kolme aasta jooksul rakendanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rahastusel tehisintellekti ehk AI-programmi. Peamiselt on laual kaks võimalust – kas luua uue tehnoloogia baasil uusi tooteid ja teenuseid või viia läbi protsessiinnovatsioon ehk täiendada ettevõtte sisest protsessi tehisintellekti abil.

Nii tõuseb tootmisliini kiirus, suureneb toote kvaliteet, vähenevad riskid, energiat ja töötajate tööaega kulub vähem. Masin on alati kiirem ja täpsem kui inimene, sellest võib tekkida juba kulude kokkuhoid, lõppeks paraneb firma efektiivsus ja kasvab käive.

Tänaseks läbiviidud AI pilootprojektide kogemus viitab, et kõik need projektid on oma eesmärgi saavutanud, st protsessides planeeritud efektiivsuse kasv on kätte võidetud. Huvitav on asjaolu, et tehisintellekti rakendamine ei oma tähtsust valdkonna mõistes.

Positiivsed näited on Eestis juba käepärast

Üldjuhul seab ettevõte endale ise eesmärgid ja mõõdikud uue tehnoloogia testimiseks. Näiteks suudab Hansab täna kokku hoida logistikalahenduses igapäevaselt ca 10% ulatuses, kuna tänu tehisintellektile oskavad nad paremini välja töötada ühe töötaja sõidumarsruuti. Ehitusettevõte Nordecon suudab AI abil eristada kiirelt planeeritud tegevust tegelikust olukorrast. 

Tervise valdkonnas oskab ettevõtte Claivo arendatud tehisintellekt täna kiiremini välja joonistada esialgset hambaravi raviplaani, mis hoiab kokku tööaega. Soundfree arendatud abivahend vaegkuuljatele suudab täpsemalt tuvastada erinevaid helisid, Seventh Sense on aga loonud vaegnägijatele abivahendi, mis võimaldab neil maailma paremini tajuda.Tootmisettevõtete vaatest on tehisaru väga palju rakendatud tootmisliinidel, et kiirelt tuvastada liinidel hälbeid, teades täpsemalt lao ja tootmisplaani hetkeolukorda või osates tootmist detailsemalt planeerida, pakkudes selleks olulist ajavõitu. Selliseid lahendusi on Tehnopoli AI programmi raames rakendanud näiteks Raiku Packaging, Tarmeko Spoon jpt.

Tehisintellektil põhinevad mudelid oskavad kiiremini teha keerulisi müügipakkumisi, mis on kasutusel näiteks ettevõtetes Fractory Solutions või Tammer. Tehisaru tõstab ka töötajate efektiivsust, kaotades rutiinsed tegevused masinõppe abil. Seda on rakendatud Tarmetecis. AI lahendusi on aidanud välja töötada Flowbase, MindTitan, Superhands ja STACC.

Tehisaru rakendav ettevõte peab riskidest teadlik olema

Peamised takistused, mis tehisaru rakendamisel tekivad, põhinevad madalal teadlikkusel uue tehnoloogia rakendamisest, päris täpselt ei pruugi tulevased kasutajad aru saada, mida see tehnoloogia teeb või kuidas käitub. 

Tehisintellekt lahendab mõne „pudelikaela”, kuid seepeale võivad protsessis tekkida uued kitsaskohad ja muidugi kaasnevad küsimused, kust ja milliseid andmeid on vaja, et tehnoloogiat otstarbekalt rakendada.

Lohutuseks võib öelda, et kuigi uue tehnoloogia kasutuselevõtt võib ettevõtte juhtkonnas tekitada ohtralt stressi, siis sellega seisab silmitsi enamik Eesti ettevõtteid. AI puhul tundub olevat tõsi see, et pole küsimust, kas minna sellega kaasa või mitte, vaid küsimus on, millal seda teha. Mida varem alustada, testida, katsetada ja selle tehnoloogia osas avatud olla, seda lihtsam on ülejäänud maailma ettevõtlusega sama jalga astuda.