ÄIO ja Gelatexi näitel: Praegu on parim aeg toiduinnovatsiooni arendamiseks

Toidutööstuse innoveerimine on üks mõjusamaid viise meie planeedi jalajälje vähendamiseks. Seepärast arendavad nii ettevõtted Eestis kui ka mujal maailmas järk-järgult aina jätkusuutlikumaid viise, kuidas tuua toiduaineid meie lauale. Uuenduslikud tootmisviisid on inimkonna kestlikuks arenguks ülimalt olulised – biotehnoloogia läbimurded paistavad seejuures silma innovatiivsete meetoditega, leides alternatiivseid koostisainete allikaid loomsete ja keskkonda kahjustavate koostisosade asendamiseks.

Accelerate Estonia, MKM-i ja Tehnopoli algatatud innovatsioonilabor, on võtnud toidutööstuse innoveerimise üheks oma fookussuunaks. Koostöös ÄIO ja Gelatexiga viidi ellu pilootprojekt.

Probleem

Euroopas uuendtoidu turule toomiseks on vajalik Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) riskihinnang, mille hindamisprotsess võib praktikas venida 1,5 aastast kuni 4 aastani. Protsess on keeruline just baasteadmiste vähesuse, halduskoormuse ja teaduslike katsete määramatuse tõttu, põhjustades ettevõtjates arusaadavalt ebakindlust ja sõltuvust EFSA taustaga konsultantidest.

Eesmärk

Accelerate Estonia, ÄIO ja Gelatexi koostööprojekti eesmärk oli luua Eestisse uuendtoidu tööstuse sõlmpunkt: toetada nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi ettevõtteid, luues unikaalse oskusteabe keskuse Eesti avalikku sektorisse – esialgse plaani kohaselt Maaelu Teadmuskeskusse. Selle saavutamiseks kavandasid ÄIO ja Gelatex oma toodetel põhinevaid pilootprojekte. Koostöö protsessi käigus jõuti aga arusaamani, et nii avalikule kui ka uuendtoidu sektorile oleks hoopis väärtuslikumaks väljundiks sisuline ülevaade, st. mõjuanalüüs, sektori potentsiaalist Eestis.

Mõjuanalüüs

Koostöös Civitta AS-iga viidi läbi mõjuanalüüs. Analüüs kaardistas väljakutseid ning regulatsioone, mis mõjutavad uuendtoidu sektori arengut, samuti hinnati sektori majanduslikku potentsiaali. Analüüsi laiem eesmärk oli hinnata uuendtoidu teadmusüksuse loomise mõju Eesti toiduainetööstusele ja majandusele ning kaardistada alternatiivseid lähenemisi toiduinnovatsiooni arenguks. 

Uuringust joonistusid välja järgmised põhisõnumid:

• Eesti toiduainetööstus on madala lisandväärtuse ning teadus- ja arendustegevuse osakaaluga. Sektorit mõjutavad oluliselt keskkonnaprobleemid ning regulatiivsed väljakutsed.
• Uuendtoidu arendamine ja tootmine on teadusmahukas valdkond. Kui Eestis tegutsevad sektoris peamiselt iduettevõtted, domineerivad Euroopas samas valdkonnas suurettevõtted.
• Uuendtoidu turule toomiseks on vajalik EFSA riskihinnang, mille protsess on ettevõtete jaoks keeruline ja ajamahukas. Eestis ei ole hetkel riiklikku strateegiat uuendtoidu valdkonnas, kuid analüüsis leiti, et selle arendamine toetaks teaduspõhiste töökohtade loomist ja innovatsiooni.

Neli võimalikku suunda

Analüüsi osana pakuti välja neli võimalikku suunda Eestis uuendtoidu valdkonna arendamiseks:

1. Nõustamisfookusega tugiüksus, mis lihtsustaks administratiivseid protsesse ja jagaks baasteadmisi.
2. Laiendatud funktsioonidega teadmusüksus, mis toetaks laiemalt toidutööstuse innovatsiooni ja teadusmahukat ettevõtlust.
3. EFSA kratt, tehisintellektil põhinev lahendus, mis koondaks valdkonna teadusinfo ja juhendid.
4. Innovatsioonitoetuste suurem korrastamine ja lihtsustamine.

Need suunad aitaks vähendada administratiivseid takistusi ja toetada uuendtoidu arendamist ning turule toomise kiirendamist.

Analüüsides nelja esitatud alternatiivi koostöös ÄIO ja Gelatexiga, järeldati, et uuendtoidu valdkonna arendamine on püsivalt oluline, kuid eeldab edasisi pingutusi. Erinevad osapooled, nt. RUK ja ÄIO, on kinnitanud, et antud teenus on tõepoolest vajalik: ettevõtteid pidurdavad nii takistused info leidmise, EFSA protsessi kui ka investeeringute osas. Kuigi täielikku lahendust ei ole praegu võimalik pakkuda, on AE koos toiduvaldkonna esindajatega loonud tuumiku, mille eesmärgiks on koostada protsessi hõlbustav teekaart, mis kiirendaks toiduinnovatsiooni edendamist ning tulevikus ka toiduinnovatsiooni keskuse loomist.

Plaanide kohaselt

• Teekaart koostatakse tulenevalt asutuste olemasolevast võimekustest, et teha kindlaks võimalused teadmuse omandamiseks ja teenuse paigutamiseks spetsiifilise avaliku sektori asutuse alla. Kõige sobivamaks asutuseks peeti projekti alguses METKi.
• EAS ja Kredex ühendasutus (EISA) koordineerib toiduinnovatsiooni kaardistamist ja korraldab töögrupi, mille tulemusena soovitakse leida lahendus toiduinnovatsiooni keskuse loomiseks.
• Töögrupi tulemusel valmib teekaart, mis aitab toiduvaldkonnas tegutsevatel ettevõtetel paremini orienteeruda nii info kui ka finantseerimiste võimaluste osas ning võimaldab EISA-l alustada rahvusvahelist kommunikatsiooni, mille läbi meelitada uusi ettevõtteid Eestisse.
• Uuendtoidu teenusele määratakse omanik ja vastutaja, kes hakkab eelpool nimetatud protsessi vastavalt vajadusele uuendama ning täiendama uute tekkivate võimaluste najalt.
• Mõjuanalüüs näitas, et uuendtoidu suurt ekspordipotentsiaali ja tõi välja võimalusi rahvusvahelise koostöö edendamiseks. Toimiva üksuse loomine aitaks üles ehitada rahvusvahelist võrgustikku, soodustades antud valdkonnas ka teaduse ja arendustegevust  Eestis. Accelerate Estonia hinnangul on õige aeg arendada toidu innovatsiooni, et Eesti saaks silma paista rahvusvaheliselt, toetades ettevõtlust, innovaatilisust ja teadus- ja arendustegevust.

Eesti esimene avalik uuendtoidu maitsmine

Mais toimunud Latitude59 konverentsi raames korraldas Accelerate Estonia koostöös ÄIO ning Gelatexiga ka ühe Euroopa esimese avaliku uuendtoidu maitsmise. Valitud külalised ja uuendtoidu huvilised said maitsta viite erinevat retsepti, mille valmistas peakokk Johannes Hõimoja, kasutades ÄIO pärmi biomassi ja Gelatexi kartuli nanokiude kultiveeritud liha tootmiseks. 

Uuendtoidu maitsmise korraldamine on ülimalt bürokraatlik protsess, kuid Accelerate Estonia suutis korraldada ürituse vaid ühe kuuga, demonstreerides riikliku innovatsioonilabori eesmärki vähendada bürokraatiat ja kiirendada innovatsiooni turule toomist. Eesti avalik sektor on pühendunud tugeva tugistruktuuri loomisele, mis aitab uuendtoidu ettevõtetel edukalt navigeerida Euroopa regulatiivses raamistikus ja tuua innovatsiooni kiiremini meie toidulauale.

Kuhu suunduvad ÄIO ja Gelatex edasi?

ÄIO teeb hetkel koostööd enam kui 100 partneriga, seejuures sõlmis iduettevõte hiljuti partnerluse Soome piimatootja Valioga. Lisaks toidusektori edusammudele laieneb ÄIO ka loomasööda- ja kosmeetikatööstusesse, samuti on tootmise mahu suurendamiseks ja uuendtoidu turule toomiseks koostamisel investeerimisvoor. Praegu keskendub ettevõte Euroopa, USA ja Singapuri turgudele, kuid tulevikus on oodata ka globaalset laienemist.

Gelatex teeb täna koostööd ülikoolide, meditsiinitehnoloogia ettevõtete, ravimifirmade ja ka raku- ja koetehnoloogia valdkonna idufirmadega. Gelatex jätkab lihakultuuriga tegelevate ettevõtete toetamist vastavalt vajadusele arendus- ja regulatiivsete materjalidega. Ettevõtte peamine fookus on nüüd nihkunud teistele sektoritele, nt. meditsiini- ja farmaatsiarakendustele, kus on koostöö käimas valdkondade juhtivate ettevõtetega.

Kas sinu ettevõte soovib tuua turule innovatiivset lahendust, kuid praegune seadustik sellist turgu ette ei näe? Loe Accelerate Estonia võimaluste kohta lähemalt kandideerimise lehelt ning saa teada, kuidas nemad võivad sulle regulatiivsete barjääride murdmisel abiks olla.