Kohtla-Järve ja Bercmani koostöö näitel: mis vahe on pilootprojektil ja valmistootel ning miks on vaja testida linnaruumis?

Kohtla-Järve, ainus Ida-Virumaa omavalitsus, mis aktiivselt osaleb Tehnopoli innovatsioonikonkursil, katsetas enam kui poole aasta jooksul ainulaadset ja uuenduslikku süsteemi – Bercman Technologies’i nutikaid ülekäiguradasid.

Katseperioodi jooksul esines muidugi ka katkestusi, nagu testimisel ikka juhtub. Kohtla-Järve elanikud kritiseerisid toodet sotsiaalmeedias, arvatavasti mõeldes, et linn paigaldas selle valmistootena. Kuid siiski oli tegemist pilootprojektiga, mis tänu testperioodile parandas oluliselt toote kvaliteeti.

Mis vahe on pilootprojektil ja valmistootel, miks peaksid kohalikud omavalitsused pakkuma oma linnaruumi erinevatele idufirmadele „nutikate lahenduste” testimiseks? Ning kas linnarahvale on sellest mingi kasu?

Tehnopoli innovatsioonikonkursi koordinaator Ida-Virumaal Olga Kurdovskaja ütles, et tehnoloogiate arendamiseks on vaja pakkuda katseplatsi, ilma selleta ei saa. „Pilootprojektide käigus testitakse uusi tehnoloogiaid, tooteid või teenuseid enne, kui need täies mahus kasutusele võetakse. See etapp on oluline probleemide tuvastamiseks, funktsionaalsuse optimeerimiseks ja kasutajate ootustele vastavuse tagamiseks. Pilootprojektid annavad ülevaate, kuidas uued lahendused reaalse maailmaga kokku puudutavad ja kuidas neid enne laialdast kasutuselevõttu täiustada,” selgitas Kurdovskaja.

Tehnopoli võtmementor ja investor Aleksander Gansen sõnas, et paljude ettevõtete jaoks on Tehnopoli programmi sattumine juba suurepärane lähtepositsioon, sest Tehnopol ise on platvormiks paljudele projektidele. „Kõik omavalitsused ei mõista sellise koostöö olulisust. Mõned ei suuda linnakeskkonna uuenduslikku suunda toetada, sest pole spetsialiste, kes konkreetselt uuenduslike projektidega tegeleksid,” tõdes Gansen.

„Tehnopoli Targa linna programmis on hetkel kolm omavalitsust: Tallinn, Kohtla-Järve ja hiljuti liitunud Pärnu. Aga mulle meeldiks alati, kui omavalitsused teeksid startuppidega aktiivselt koostööd – just selline koostöö võimaldaks vaadata linnakeskkonna planeerimist värske pilguga,“ jätkas ta.

Gansen tõi näiteks USA ja edumeelse Euroopa. „Berliinis ja Londonis linnavalitsus mitte ainult ei toeta sarnaseid projekte, vaid loob ka oma platvorme innovatsiooniks, näiteks Londoni linnavalitsusel on eraldi kiirendi, mida nad rahastavad täismahus ja kuhu teatud valdkonna ettevõtteid osalema kutsuvad. Linn rakendab kõiki neid uuendusi koheselt oma turismisektoris,” ütles Gansen.

Kas on võimalus, et ka teised omavalitsused muutuvad aktiivsemaks?

„Minu arvates ei ole Eesti puhul mingit ühtset omavalitsuste struktuuri, meie riigis on omavalitsuste juhtimine politiseeritud – erinevates piirkondades on juhtimine erinevate poliitiliste jõudude käes. Ja nende poliitiliste jõudude filosoofia on omavalitsuseti erinev. Aga uuenduste aktiivsemaks arendamiseks on vaja strateegiat, pilku ühes suunas,” ütles Aleksander Gansen.

Üheks võimalikuks lahenduseks on tema sõnul omavalitsusjuhtide kohtumine kolleegidega innovaatilisematest linnadest. Kus saaks isiklikult aru, kuidas seda uuendust rakendatakse, kuidas see toimib ja mis on kõige tähtsam – mida see piirkonna eelarvele ja elanikele kaasa toob.

Mida aga teha olukorras, kus linnaelanikud pole testimise etapil toote toimivusega rahul?

„Prototüübi väärtus seisneb selles, et toome toote võimalikult kiiresti turule ja hakkame võimalikult palju kasutajatelt tagasisidet saama – just selle tagasiside põhjal saame viia toote täiuseni, mis sobib kõigile. Iga teise uuendusliku projekti puhul on ettearvamatuse hulk, mis sellega ühel või teisel moel kaasneb, tohutu. Alati on 50/50, et kuskil midagi ebaõnnestub või läheb katki,“ rääkis Gansen. „Tallinn tegi Starship Technologies’i robotite osas väga head kommunikatsiooni. Ettevõte mõtles ise oma kommunikatsioonistrateegia läbi ja esitles seda linnale valmiskujul. See puudutas ülekäiguradu ületavaid roboteid, elanikele üksikasjalikke selgitusi robotite tööpõhimõtete ja robotite käsitsemise kohta. Ideaalis peaks kogu kommunikatsioon toimuma idufirma ja kohaliku omavalitsuse koostöös. Ja – mis kõige tähtsam –  kasutajad, kes näevad toodet selle testimisperioodil, aitavad oma tagasisidega seda katsetada ja tuvastada nõrgad kohad.”

Bercman Technologies on innovatsioonikonkursil osalemisest saanud kasu nii toote- kui äriarenduse osas. Ettevõte on testinud ja edasi arendanud oma nutika ülekäiguraja toodet.

„See aitab tugevdada Bercmani konkurentsieeliseid ning laieneda välisturgudele. Samuti oleme Kohtla-Järve nutikate ülekäiguradade meediakajastuse toel saanud päringuid teistelt Eesti omavalitsustelt. Projektil ongi olnud kaudsem positiivne mõju selle meediakajastuste kaudu. Tehnopoli ja Kohtla-Järve linnavalitsusega avaldatud ühised teated on aidanud kaasa nii nutika ülekäiguraja kui Bercmani tutvustamisele laiemalt,” ütles Bercman Technologies’i tegevjuht ja asutaja Mart Kuurkask.

„Koostööst omavalitsustega võidavad nii ettevõtted kui omavalitsused. Sageli on omavalitsused silmitsi väljakutsetega, mille ületamiseks on vaja uudsemaid lahendusi. Nendele saadakse ligipääs just ettevõtetega koostöös tehtud innovatsiooniprojektide kaudu,“ lisas Suurkask.

Ta selgitas, et koostöö saab toimuda kahes suunas. Omavalitsustel on lahendust nõudvad probleemid ning ettevõte töötab spetsiaalselt sellele probleemile välja lahenduse. Teisel juhul on ettevõttel olemasolev toode, mille reaalseks testimiseks on vajalik laiem ning toimiv taristu. Viimast saab pakkuda omavalitsus. Kui toode kuulub funktsionaalsuselt targa linna valdkonda, nagu Bercmani nutikas ülekäigurada, siis on koostöö kohalike omavalitsustega möödapääsmatu. Sellisel juhul luuakse ühiseid huvisid silmas pidades tõhusamalt toimivat ja kvaliteetsemat linnaruumi.

Suurkase sõnul tuleneb valmis tehnoloogiatoote ning piloodi ja testimise faasis oleva toote erinevus toote arendusetapist. Lähtuvalt sellest, millises etapis tootearendusega ollakse ning millist osa tootest testitakse, võivad testperioodil esineda ajutised tõrked toote töökindluses ning funktsionaalsuses.

„Kui valmistoote eesmärk on toote müük, toote eesmärgipärane tõrgeteta kasutamine ning klientide rahulolu tagamine, siis pilootprojekti ja testimise faasis on fookus tõrgete avastamisel, kliendi vajaduste tuvastamisel ning toote töökindluse ja toimivuse hindamisel ning parendamisel. Innovatsiooniprojektid üldjuhul kutsutakse ellu selleks, et anda tootearendajatele võimalus reaalelulistes keskkondades ja olukordades uusi tooteid ja lahendusi või olemasolevate toodete edasiarendusi testida. Võimalusel tehakse piloteeritavatele toodetele parendusi testi käigus saadud tagasiside põhjal juba pilootprojekti ajal. Tulenevalt pilootprojekti pikkusest võib avastatud puuduste kõrvaldamine toimuda ka pilootprojekti järgselt,” tõdes Suurkask.

Mis puudutab innovatsiooniprojekti, siis selle käigus piloteeriti Bercmani nutika ülekäiguraja uuenduslikku hübriidse energiatoitega ning isikustamata andmete kogumise võimekusega lahendust. Hübriidse lahenduse puhul töötavad ülekäiguraja seadmed päevasel ajal akutoitel. Ülekäigurajad lülituvad pimedal ajal ümber tänavavalgustuse elektrivõrku ning samal ajal laetakse akusid päevaseks elektritarbeks.

„Kohtla-Järvel reaalses linnakeskkonnas läbi viidud piloodi käigus avastasime tõrkeid hübriidlahenduse toimivuses, mis nö töökojasisesel prototüübi testimisel välja ei olnud tulnud. Tõrgete analüüsile tuginedes saavad meie insenerid teha parandusi toote töös ning muuta hübriidse elektritoitega nutikad ülekäigurajad töökindlamaks,” jagas tulemusi Bercmani tegevjuht.

Peale innovatsiooniprojekti lõppemist on Kohtla-Järve linnavalitsus otsustanud jätkata lisaks nutikate ülekäiguradade baasfunktsionaalsusele (jalakäijate tuvastus ning sõidukijuhtide teavitus valgussignaaliga) ka isikustamata liiklusandmete kogumist. Ülekäigurajad jäävad kasutama energiatoite hübriidlahendust.

Bercman Technologies’i juht tunnistab, et projekt andis startupile võimaluse oma toote kvaliteeti nii palju parandada, et sellest võitsid kõik osapooled.

„Tänu pilootprojekti käigus testitud hübriidlahendusele ning testi käigus avastatud parenduskohtadele, saab Bercman edaspidi pakkuda piloodieelse lahendusega võrreldes töökindlamat toodet. Hübriidse elektritoitega nutikate ülekäiguradade vastu on huvi tundnud potentsiaalsed kliendid nii Eestist kui ka sihtturgudelt Euroopast,“ kommenteeris Suurkask.

Suurim võit innovatsiooniprojektist on Bercmani jaoks võimalus muuta hübriidsed andmekogumise võimekusega nutikad ülekäigurajad ekspordikõlbulikeks. „Pärast täienduste tegemist saame uuendatud seadistusega lahendust alates 2024. aasta teisest kvartalist pakkuda kõigile, kelle otsus nutikad ülekäigurajad oma haldusalasse paigaldada on hübriidlahenduse ootele jäänud,” ütles Suurkask.