Uus mentor dr Mazin Gadir: tervishoiuidu loomiseks tasub Eestisse tulla

Meil on hea meel tervitada Connected Healthi klastri ja Tehnopoli uut mentorit dr Mazin Gadiri. Meil õnnestus dr Gadiriga kohtuda Tallinnas idufirmadele suunatud konverentsil Latitude59 ning arutada suundumusi Eesti tervishoius ja idufirmade hulgas. Dr Gadiri sõnul on Eesti üks parimaid kohti idufirma loomiseks ja ta ootab pikisilmi koostööd edasipüüdlike asutajatega, kes soovivad oma idufirmat edasi arendada.

Dr Mazin Gadir konverentsil Latitude59 (foto: Latitude59)

Dr Mazin Gadir on partnerlussuhete, pakkumiste haldamise ja kliendisuhete direktor konsulatsioonifirmas IQVIA, mis tegeleb valitsuse haldualase nõustamisega. Lisaks on ta Dubai terviseameti organisatoorsete ümberkorralduste täitevbüroo välisnõunik, vastutades tervishoiustrateegia väljatöötamise, elluviimise ja ümberkorraldamise eest.

Enne praegusele ametikohale asumist juhtis ta PricewaterhouseCoopers PwC Lähis-Ida esinduses tervishoiuteenuste strateegia ümberkorraldamist ja digitaalseid tervishoiualaseid uuendusi ning töötas ettevõtetes Abu Dhabi Healthcare Services Co. SEHA ja Cerner (ÜK ja Lähis-Ida). Ta on tervishoiu, uuenduslikkuse ja ümberkorralduste valdkonnas töötanud 22 aastat.

Mis on täna tervishoiuvaldkonna uuendamise peamised kitsaskohad?

Esmajoones reguleerimisega seotud küsimused. Mulle tundub, et reguleerimises on praegu eneseotsingu ja -rehabilitatsiooni periood. Täna on võetud sihiks mingisugune regulatsiooni testkeskkond või üliintensiivne õigusloomeperiood, et arengutega sammu pidada. Reguleerimine jääb alati ajast maha.

Samas arvan ma, et sellega kaasnev muudatuste juhtimine on veelgi suurem murekoht, just tööjõu tõttu. See on üha selgem nn Y-põlvkonnast vanemate põlvkondade puhul. Tervishoiu digiteerimisega kaasnevate muudatuste ja nende elluviimiste hulk on alati üks suurimaid võimalusi ja ma ei kirjeldaks seda kitsaskohana.

Sealt edasi juhtimise, patsiendi ohutuse ja andmehaldusega seotud küsimused.

Ehk siis täna näen ma kolme kitsaskohta: 1) regulatsioon, 2) inimeste käitumine, muudatuste juhtimine ja elluviimine, 3) samuti juhtimine nii kliinilises kui ka andmehalduse mõttes.

Millises tervishoiuvaldkonnas Te täna enim potentsiaali näete? Mis on see järgmine suur asi, mis järgmistel aastatel võiks esile tõusta?

Ma usun, et digitaalne maailm jääb endistviisi muljetavaldavaks. See on midagi, millele ettevõtted ja valitsused keskenduvad. Digivaldkonnas – ja see on midagi, mida ma eestlastega suheldes õppisin – käib areng mitmes suunas. Praegune suund osutab digitaalse ravi kasutuselevõtule. Ma arvan, et kõik keskenduvad digitaalsele ravile; haiglate infosüsteemidest ja elektroonilistest haiguslugudest liigutakse edasi terviseandmete uuendamisse patsiendiportaalides ja registrites. Robootika ja muidugi tehisintellekt kuuluvad selliste valdkondade hulka, mis järgmise viie aasta jooksul tervishoiuvaldkonna arengut kannustavad.

Ühe statistika järgi on järgmise 5–10 aasta jooksul tervishoiu kohta saadud teamised 95% ulatuses uued. See tähendab, et meie tänased teadmised moodustavad kõigest 5% sellest, mida me järgmise 5–10 aasta jooksul õpime. See on muljetavaldav.

Kas näete Eesti tervishoiusüsteemis midagi sellist, mida teistele riikidele eeskujuks tuua?

Muidugi. Minu jaoks seostub Eestiga esmajoones „läbipaistvus“ ja midagi, mida ma nimetaks „arukaks valitsemiseks“. Valitsemine selles mõttes, et reguleeriv asutus ehk valitsus ei püüa lihtsalt tuimalt bürokraatiat edendada ning ei ela selle najal, vaid püüab alati piire nihutada.

Minu arust on Eesti puhul väga huvitav tihe side hariduse ja tervishoiu vahel. Eriti just tervishoiuvaldkonnas, kus ma olen viimased 22 aastat töötanud. Eestis käivad haridus ja tervishoid käsikäes. Ülikoolid toetavad tervishoiuvaldkonda ja see jõuab ringiga ülikoolidesse tagasi. Nii koolitatakse kohalikke talente. Talentide leidmine on üks suurimaid probleeme. Kahe suure valdkonna, st tervishoiu ja hariduse, ühendamine aitab talendipuudust leevendada, kusjuures ka teised tööstusharud seisavad sama probleemiga silmitsi.

Millist nõu annaksite neile, kes vaagivad tervishoiuga seotud idufirmaga alustamist või on seda juba teinud?

Ma ei taha küll näida erapoolik, aga minu esimene nõuanne on: tulge Eestisse! Minu teine soovitus on kahtlused kõrvale heita ja asjaga peale hakata. Ma olen 43-aastane ja kui ma saaksin ülikooli tagasi minna ja otsast alustada, siis soovin, et mul oleks olnud võimalus töötada sellises ökosüsteemis, uuendajate ühiskonnas, nagu seda on Eesti. Sellise kogemuse puhul oleks minu elu võinud sootuks teises suunas liikuda. Idufirmade kogukonnas ja pealekasvava põlvkonna hulgas valitsev kasvule ja probleemide lahendamisele suunatud mõtteviis on suurepärane.

Niisiis, minu nõuanne on härjal sarvist haarata, aga teha seda toetavas ökosüsteemis, mis võimaldab standardeid või parimaid tavasid järgida ning üksteise vigadest õppida, mitte neid korrata.

Samuti on oluline leida kasvu ja arengut võimaldav valitsussüsteem ja õhkkond. Sellepärast ma ütlesingi, et Eesti on võrratu koht. Kõike saab teha ka ülikooli kõrvalt ilma kraadi kaotamata, sest ülikool on alati hea varuplaan. Mulle meeldib, et Eesti tudengid on väga julged ja seiklushimulised just selles mõttes, et nad ei pelga midagi uut proovida. Ka nende õppejõud ja professorid on avatud suhtumisega. Muljetavaldaval kombel on väljakutsete vastuvõtmine omane kogu elanikkonnale.

Minu viimane, aga mitte vähemtähtis, soovitus on leida mentorid, sest mentorlus aitab idufirmadel edukas olla. Seal, kust mina tulen, on palju ebaõnnestunud idufirmasid just seetõttu, et puudub sponsorlus ja juhendamine.

Milliste idufirmade ja ettevõtete mentoriks Te loodate Tehnopolis ja Connected Healthi klastris saada?

Minu suurmaks armastuseks jääb alati digitaalne tervishoid, kuid hariduselt olen ma hoopis kvantfüüsik. Seepärast on minu tähelepanu haaranud ka kvantelektroonika. Mõned uued meditsiiniseadmed kasutavad näiteks kvantteooriat ja muud taolist. Pean tunnistama, et mulle meeldib töötada inimestega, mitte ideedega. Kõik ideed on suurepärased, aga mulle meeldib töötada edasipüüdlike ja oma teed otsivate talentidega, kes soovivad õppida sellest vähesest kogemusest, mida ma olen viimase 22 aasta jooksul tervishoius omandanud.

Minu arvates toimib see väärtuslik ökosüsteem ka teises suunas, sest ka mina õpin idufirmade edasipüüdlikusest ja innust. Loodetavasti avaneb mul võimalus innustada mõningaid Connected Healthi klastri talente Eestis ja ka mujal maailmas töötama.