Mentor annab nõu: harjumuste muutmine pole võimatu

Lubage tutvustada: Dr. Silja Voolma, Connected Health klastri uus mentor, kes tegeleb kliendi või kasutaja identiteedi, harjumuste ja motivatsiooniga seotud küsimustega. Tema ekspertiisi on kutsutud “eduka disainiprotsessi salajaseks relvaks”.

Kuidas sündis mõte hakata tervisetehnoloogia klastri mentoriks?

Minu taust on tervisepsühholoogias ja käitumisteaduste kasutamises kasutajakeskse tervisetehnoloogia disainis.

Olin klastris mentor mõni aasta tagasi, kui olin värskelt Cambridge’i ülikoolis doktorantuuri lõpetanud. Sel ajal tegin koostööd ettevõtetega nagu Medikeep ja Medihub. Nautisin tööd idufirmadega väga ja nüüd, kui olen vahepeal Aasias ja USAs oma ettevõtet kasvatanud, tekkis soov teadmisi Eestisse tagasi tuua ja siinsete idufirmade kasuks tööle panna. 

Olen enda ettevõtte Behavioral Design Global’iga pakkunud kasutaja- ja turu-uuringute teenuseid ja psühholoogial, käitumisteadusel ja disainimõtlemisel põhinevaid tootedisaini konsultatsioone ja koolitusi. Minu kliendid on olnud Eesti ettevõtted nagu Jobbatical, Euroopas näiteks Wemby Nestegg Biotech ja Habitual, Aasias olen koostööd teinud Singapuri valitsuse kommunikatsiooniosakonnaga IMDA. Tänavu aasta alguses läksin USA turule, kus esimeseks kliendiks sai BambooHR.  

Habitual’i disainijuht, Anton Wade, nimetas minu psühholoogia- ja käitumisteadusel põhinevat ekspertiisi “eduka disainiprotsessi salajaseks relvaks”.

Tundub, et harjumusi on nii keeruline või pea võimatu muuta. Kuidas seda siis veel tervisevaldkonnas võimalikuks teha?

Harjumusi muuta ei ole tegelikult keeruline, kindlasti mitte võimatu. Inimeste identiteeti, mis on harjumuste vundament, on keeruline muuta. Kui identiteedile keskenduda, muutuvad harjumused peaaegu et iseenesest. Tervisevaldkonnas tähendab identiteedi-põhine harjumuste muutmine nii klientide tervisekäitumise ja ostmisharjumuste, aga ka ettevõtjate endi tervisega seotud harjumuste muutmist.

Jaga palun mõnd näidet/ lugu oma kogemusest tervisesektoriga, mis võiks üldiselt klastri ettevõtetele kasuks olla?

Tegin hiljuti koostööd Habitual’iga, 2. tüüpi diabeeti ennetava ja raviva idufirmaga Londonis. Habitual pakub 2. tüüpi diabeedi patsientidele kuuri toidukorra asendajaid koos teaduspõhise käitumise muutmise programmiga. Minu roll oli kokku panna käitumise muutmise teooria, kausaalne mudel ja kommunikatsioonistrateegia, et aidata patsientidel pikaajaliselt kaalulangust saavutada. Tõin kokku teaduspõhised tervisekäitumise muutmise tehnikad teaduspõhises tervisekommunikatsiooni programmis.

Esimene kohort patsiente kaotas 25% oma kehakaalust ja praegu, kolm kuud peale programmi lõppu, ei ole keegi veel kaotatud kaalu tagasi võtma hakanud. Patsiendid on rõõmsad, et said programmi abiga muuta oma elustiili, mitte ainult kaalu langetada.

Tervisevaldkonna start-up’idel on eriti kasulik meeles pidada, et käitumise (või harjumuste) pikaajaliseks muutmiseks on olemas terve teadusvaldkond, mille kasutusele võtmine loob paremaid tulemusi klientidele ja ettevõttele.

Kuna su taust on tervisepsühholoogia ja käitumisteaduste valdkond, kuid kokkupuuteid on olnud erinevate sektorite ettevõtetega, siis millist nõu annaksid värsketele (tervise)start-up’idele – näiteks mis on see üks sage viga, mida vältida või millest õppida?

Soovitan igal värskel start-up’i tiimil tuvastada oma enda tulevaste klientidega seotud eelarvamusi. Inimesed on avatud, kuni sa ettevõtjana ise nad mingisse kasti kinni paned. Siis on nii ettevõtjal kui klientidel raske ennast millegi muuna näha.

Olen näinud mitmeid idufirmasid eeldavat, et nende kliendid on ühte tüüpi inimesed ja panevad oma ettevõtte kasvuvõimalused sellega kohe alguses lukku.

Eelarvamuste tuvastamine aitab ettevõtjal olla avatud uutele inimtüüpidele, kes võiksid klientideks sobida ja aidata nendel inimestel ka sinu kliendi identiteet luua.