Dermtest pakub uudseid digitööriistu nahaprobleemide ja haavandite käsitluseks

Dermtest alustas teledermatoskoopia tarkvaraga ning viis aastat tagasi võeti eesmärk, et igas maakonnas saaks kontrollida kahtlaseid sünnimärke. Seitsme aasta jooksul on Dermtesti tarkvara abil hinnatud ligi 13 000 neevust ja avastatud ligi sada melanoomi. Kliinilise kasutajamugavuse juht Marelle Maiste räägib intervjuus, et nüüd on astutud samm edasi ning pakutakse juba terviklikumat digi-tööriistakasti naha ja haavandite meditsiiniliseks käsitluseks.

 Milline on olnud Dermtesti strateegia Eesti turul? 

Dermtest alustas teledermatoskoopia tarkvaraga. Viis aastat tagasi võtsime eesmärgi, et igas maakonnas ja linnas peaks olema vähemalt üks partnerkliinik kahtlase sünnimärgi kontrolliks. Nüüd oleme astunud sammu edasi ning pakume terviklikumat digi-tööriistakasti naha ja haavandite meditsiiniliseks käsitluseks. Oleme üha rohkem rõhku pannud lihtsatele praktilistele tarkvaralahendustele, mis hõlbustavad tervishoiutöötajate igapäevatööd ja sobivad tööprotsessi. Näiteks Dermtesti Pildivaatur aitab lahendada väiksemate naha- ja muude piltide salvestamise tülikuse – mõnest nahaprobleemist pildi tegemine ja salvestamine koos asukoha ja lisaandmete dokumenteerimisega võtab nüüd aega alla minuti.

Otsisime pikalt partnerit Narvas ning ei andnud alla, sest Ida-Virumaal on Harjumaa järel kõige rohkem uusi melanoomi juhtumeid. Uue tõuke andis Connected Healthi korraldatud innovatsiooniüritus Objekt inkubaatoris Narvas. Tore oli näha, uued lahendused on oodatud ning sealt sai alguse koostöö Medical PAK OÜ perearstikeskusega.

Praegu kasutatakse Dermtesti teledermatoskoopia tarkvara pea igas maakonnakeskuses ning see annab võimaluse dermatoskoopilisele neevuse pildile kiirelt nahaarsti hinnang saada.

Millised on olnud takistused või väljakutsed Eesti-sisesel laienemisel? 

Püsikasutusega tarkvara puhul on olulised kaks aspekti: kas tarkvara lahendab probleemi ehk sobib töövoogu ning kas kõik andmed on turvaliselt hoitud. Kõik meie lahendused on kasvanud välja kliinilisest keskkonnast, seega oleme veendunud, et probleemid saavad lahendatud. Tööprotsessi sobimine aga tähendab seda, et kõik peab olema lihtne ja sujuv.

Koostööd alustades püüan mõista kollektiivi senist töökorraldust ja piirkonna vajadusi, sest iga asutus on unikaalne näiteks töökorralduse, vahel ka haiguste profiili poolest. Oluline on mõista, kuidas saab tarkvara kõige paremini tööprotsessi sobitada.

Tervishoiutöötajad pelgavad sageli uue veebilehitseja või akna avamist ning sellega kaasnevat potentsiaalset ajakulu. Seetõttu oleme jõudnud väiksemate liidestusteni enamlevinud infosüsteemidega (kiirviide on Perearst3-s, eKliinikus, LIISAs). Töötame ka Pildipanga liidestuse kallal, et pildid sinna samuti edastada. Samas saab lahendust kasutada ka veebipõhiselt, mis annab lisavõimaluse ning suuremat paindlikkust.

Oluline ongi, et kõik tükid tervishoius kokku sobituksid. Näeme Dermtesti põhirollina seda, et teeme mugavaks piltide tegemise, salvestamise, võrdlemise ja dokumenteerimise tööprotsessi raviasutuses, samas kui riiklike süsteemide roll on andmed keskselt talletada ja luua ühtsed standardid.  

Tähtsad on GDPR ning andmekaitse: selleks kasutame kaasaegseid turvalahendusi ning oleme läbinud andmekaitse sertifitseerimise Saksamaal, kus tehti tehniline ja õiguslik audit. GDPR tagab osapooltele selguse ning standardiseerituse.

Olen ise meditsiinitaustaga ning õppinud, et pealtnäha lihtsa tarkvara taga peitub tohutu IT-arhitektuuriline keerukus. Muudatuse elluviimine võtab palju energiat ning peab olema läbi mõeldud. Peame meeskonnana mitu sammu ette mõtlema, palju suhtlema ning tajuma ka arendusprotsessi nüansse.

Milline on arstide ja õdede tagasiside?

Tagasisidet saame ja küsime pidevalt. Näiteks Pildivaaturi kasutajad näevad, et visualiseeritud dokumentatsioon hõlbustab nende igapäevaprotsesse ning on oluline tööriist töörütmis. Vahel kipume eeldama, et pilte tehakse pigem suuremates asutustes, kuid tegelikult pole vahet, kas tegu on soolopraksise või tervisekeskusega – dokumentatsioon ning hea infovahetus on olulised igas meeskonnas.

Näeme, et Dermtesti loodud lahendused ja tarkvara täidavad perearstide igapäeva protsessides need väikesed lüngad, mis seni on olnud vajaka ning millega riik ega laiatarbe infosüsteemide pakkujad ei jõua tegeleda. Paar minutit ajavõitu iga visiidi puhul hoiab aasta peale kokku päevi või nädalaid, lisaks veel närvikulu.

Kuidas on Dermtestil tegutsemisaja jooksul läinud? 

Seitsme aasta jooksul on Dermtesti tarkvara abil hinnatud ligi 13 000 neevust ning avastatud ligi sada melanoomi. Teledermatoskoopiat on maailmas palju uuritud, aga Eesti-spetsiifilise detailse pikaajalise mõju ja arendusvõimaluste hindamiseks viiakse hetkel läbi kahte teadusuuringut. Üks doktoritöö analüüsib melanoomi tuvastamise tulemuslikkust ning üks postdoktorant uurib patsiendi anamneesikriteeriumite mõju sensitiivsusele ja spetsiifilisusele. Loodame sel ja järgmisel aastal esmaseid tulemusi esitada.

Eelmisel aastal startisime Dermtesti Pildivaaturiga, seda kasutab praegu 14 kliinikut ning igas kuus tehakse ligi 3000 pilti. Kokku kasutab erinevaid tööriistu Eestis üle 50 asutuse.

Millised on edasised plaanid ja arengud? 

Oleme tarkvara edasi arendanud, et tervishoiutöötajatel oleks võimalik teisigi nahaseisundeid pildi kujul salvestada ning hõlpsalt dokumenteerida. Ilmselt on kõigile arstidele ja õdedele tuttav olukord, kus patsiendi nahaseisundist pildi tegemine (just dünaamika hindamiseks või kolleegiga konsulteerimiseks) tundub justkui elementaarne osa.

Probleem on olnud taoliste piltide tülikas haldus. Pildivaatur tarkvara on loodud just selleks, et arstid ja õed saaksid turvaliselt ja mugavalt üles võtta ja salvestada nahaseisundite pilte, näiteks krooniliste haavandite, traumade ja muude nahaseisundite. Mõnes olukorras ütleb pilt rohkem kui tuhat sõna. Visuaalne piltide hindamine parandab ravi kvaliteeti ja tulemuslikkust ning loob võimaluse objektiivseks hinnanguks ka aja möödudes.

Tarkvara on pidevalt arenev, see ei saa kunagi valmis. Erinevad kvaliteedikontrollisüsteemid aitavad suurendada pildi kvaliteeti, saada automaatseid juhiseid. Dokumentatsioonivormid lihtsustavad pildiga kaasnevat dokumenteerimist, osa infost saab täita kaamera-rakenduses, osa infot saab tekitada automaatselt ja osa infot lisatakse arvutis – õige tasakaalu leidmine teeb protsesse sujuvamaks, samuti liidestuste lisamine.

Teeme tööd ka selle nimel, et saada rohkem erinevate erialade tagasisidet ja ettepanekuid, millises suunas arendusplaane teha. Teame, et saame lahendada palju selliseid probleeme, mis tihti jäävad radarist välja, aga millele võib-olla on lahendus olemas või mis on üsna lihtsasti tehtavad.