Alustavale ettevõtjale: kuidas luua midagi, mis müüb, ja suhelda meediaga?

16. mail korraldas Tehnopol Startup Inkubaator Narvas Startup Estonia toel seminari, kus avanes võimalus kuulata eksperte, kes olid valmis oma kogemusi jagama iduettevõtluse teemal. Osalejate hulgas oli lisaks narvakatele ja Ida-Virumaa inimestele ka tallinlasi.

Kuidas kaasata oma esimene investeering, kas viimistleda ideaalset toodet aastaid või hakata müüma kuu aja pärast? Kuidas meediaga suhelda nii, et teid ka märgatakse? Nendele küsimustele said seminaril osalejad ammendavad vastused. Üle kahe tunni elavat suhtlust ja julgeid küsimusi, mis ei jäänud vastuseta.

Seminari avas WOF Labsi kaasasutaja, rahvusvahelise konverentsi NFT Tallinn 2022-2023 üks korraldajatest, Tehnopoli võtmementor ja investor Aleksander Gansen, kes rääkis üksikasjalikult, miks startup ei ole lugu kiirest rahast ja kes ning kuidas peaks vaatama innovatsiooni ja tehnoloogia poole, et see tooks soovitud tulemusi.

Aleksander jagas oma isiklikku kogemust, kui ta ise tuli iduettevõttesse traditsioonilisest ärist. „Probleem, mida püüdsime startupi abil lahendada, tol ajal ei õnnestunud. Nüüd, mil oleme kogemusi omandanud, mõistame, et praeguses reaalsuses on see lahendamatu. Aga tol hetkel me lihtsalt ei saanud sellest aru,“ ütles Aleksander Gansen, rõhutades, et tema meeskond õppis isiklikust kogemusest, kuidas tulla turuga toime ja investoritega suhelda. Algaja ettevõtja üheks peamiseks veaks nimetas Gansen asjatut ajaraiskamist ideaalse toote „väljalõikamiseks“, mis siis kellelegi kasutuks osutub.

„Ärge tehke seda viga! Selle asemel minge „õpiku järgi“ ja alustage turu ning olukorra uurimisest, reaalsete inimestega suhtlemisest, kes kinnitavad teile, et teie toode ja lahendus on täpselt see, mida nad ootasid. Või nad lükkavad selle ümber ja säästate oma ressursse teistsuguse lahenduse leidmiseks.“

Lisaks tõi Gansen välja Eesti kui väikeriigi probleemi, mida on vale pidada turuks, millest kaugemale ei minda. „Saame sageli selliseid meeskondi, kes ütlevad, et nad loovad unikaalse rakenduse Narva või Eesti jaoks. Viimane on natuke parem, kuid mitte eriti. Sest kui probleem on olemas, siis on see globaalne. Ja ma ütlen kõigile, et Eesti ei ole turg. Eesti on suurepärane koht laste kasvatamiseks. Siin saate testida toodet või teenust, kuid peate kohe minema välisturgudele. Globaalselt mõtlemine on ülitähtis,“ jagab Aleksander Gansen kogemust.

„Peate aru saama, kuidas teie toode erineb sellest, mis eelmised põlvkonnad selles valdkonnas tegid. Olen kindel, et järgmise 5-10 aasta jooksul digitaliseeritakse kõik, mida saab digitaliseerida. Kõik füüsilise maailma objektid saavad oma virtuaalsed vasted. Miks siis mitte vaadata ilusalongide jaoks rakenduste loomise asemel tulevikuprojekte,“ küsis Gansen retooriliselt.

Seminari osalejad said ka teada, mis on idufirmade surma peamised põhjused. Kõige enam mõjutab iduettevõtte püsimajäämist see, millised on tiimiliikmete omavahelised suhted. „Kui teil on erinevad energiatasemed, erinev nägemus, kui sa ei suuda alguses kokku leppida ja kohustusi jaotada, siis pole ka edu oodata,” ütles Tehnopoli mentor.

WiseClean startupi asutaja ja Tehnopol Startup Inkubaatori programmi osaleja Vlad Belopolski rääkis oma startupi arengust, defineerides seda lühidalt kui „puhastusvaldkonna Bolt”. Lühidalt öeldes lõi ta rakenduse, millega saab mõne klikiga tellida oma korteri koristustööd, vähendades ooteaega kõigest paarile päevale.

Vlad ütles, et kõige olulisem on startupi arendamise varases staadiumis aru saada, kes on sinu kasutaja ja luua MVP ehk vähim elujõuline toode. „Pärast seda peate saama tagasisidet ja alustama selle toote täiustamise protsessi. Kui teie toodet vajatakse, tarbivad seda ka kasutajad. Siiski on oluline mõista, et kui me jämedalt öeldes autot ehitame, siis ei tasu arvata, et vähim elujõuline toode on ratas,“ hoiatas WiseCleani asutaja valele teele minemise eest.

CAV Solutionsi äriarendusjuht ja Tehnopol Startup Inkubaatori vilistlane Dmitri Pimenov rääkis pikast teekonnast, mille nende startup on läbi teinud – alates identiteedi kontrollimise seadme väljatöötamise hetkest kuni USA turule sisenemise ja müügini. Tema peamised järeldused ebaõnnestumiste vältimiseks on, et investoritega suhtlemisel tuleb valida õige sihtrühm, jaotada õigesti meeskonnasisesed kohustused ning finantsinvesteeringud.

RusDelfi portaali ajakirjanik ja Tehnopoli venekeelse kommunikatsiooni partner Jevgenia Parv rääkis, kuidas suhelda meediaga nii, et see suhtlus oleks mõlemale poolele kasulik.

Jevgenia tõi välja olulised sõnumid, mis aitavad sul oma toodet meedias õigesti reklaamida:

• Kõigepealt – kui kahtled, kas peaksid Tehnopol Startup Inkubaatori kasvuprogrammi liikmeks astuma, siis on aeg seda teha: lisaks auväärsete mentorite hindamatule kogemusele saate ka tuge kommunikatsiooniosakonnast ja esimesed artiklid meediasse.
• Esmatähtis on alati uudissündmus ja inimene.
• Alusta dialoogi selle valdkonna väljaande ajakirjanikuga, kellele võiks sinu teema huvi pakkuda. Selleks pead tutvuma väljaannetega ja leidma need, milles soovid endast ja oma tootest rääkida.
• Pealkirja eest vastutab toimetaja. Sa ei saa paluda toimetajal pealkirja muuta, kui see pole tasuline reklaam. Seetõttu ära ütle intervjuus seda, mida sa ei soovi hiljem pealkirjas näha.
• Ära küsi teksti korrektuuriks, õpi andma intervjuusid nii, et sa ei peaks kirjutatut üle kontrollima. Aga kui võtad teksti siiski korrektuuriks, muuda ainult fakte, mitte materjali olemust ja stiili. Vastasel juhul ajakirjanik hiljem sinu toimetamist materjali ei avalda.
• Ära karda rääkida ebaõnnestumistest: lugejat ei huvita läikiv pilt, vaid tõeline kogemus.

Venekeelse inkubatsiooniprogrammi koordinaator Olga Kurdovskaja ütles, et tema kui Narvas Startup Inkubaatori käivitaja jaoks on oluline tulemust näha. „Seda tulemust olen jälginud viimased kolm aastat – kui palju inimesi üritustel käib. Piisavalt on olnud nii regulaarseid kui ka uusi osalejaid. Need on inkubatsioonis olevate või juba lõpetanud meeskondade õnnestumised. Tegemist on ka uute projektidega, millesse Tehnopol on kaasatud usaldusväärse partnerina – näiteks Eesti suurima filmitootmise keskuse ehitus Jõhvis (kogu kompleks ca 10 000 ruutmeetrit). Jevgenia ütles oma ettekandes väga õigesti, et kui sa veel mõtled, kas esitada taotlus inkubaatori kasvuprogrammi või mitte, siis on aeg seda teha ka seetõttu, et lisaks mentortoetusele saate ka kommunikatsioonituge. Kuidas hakkab muidu sulle tähelepanu pöörama investor, kes ei tea sinust mitte midagi, aga sinu projekt võib olla tema jaoks potentsiaalselt huvitav,“ sõnas Kurdovskaja.

Meediasuhtluse teemal vestleme Tallinnas juba 8. juunil toimuval kohvihommikul. Täpsem info ja registreerimine siin!