Tehnopoli AI arendusmaraton rahastab 190 000 euroga nelja tehisintellekti projekti 

Teadus- ja ärilinnaku Tehnopol korraldatud AI arendusmaratonil said oma projektide väljatöötamiseks rahastuse Tarmeko Spoon koostöös Leanestiga, HUUM, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus ja Sporrong Eesti. Kokku investeeriti pilootprojektidesse 190 000 eurot.  

Kahepäevasel arendusmaratonil töötasid oma projektidega 14 meeskonda, kelle tööd juhtisid kogenud võtmementorid, tehisintellekti eksperdid ja kiirkursused. Maratoni lõpus esitleti projektiplaani ja töö tulemit ekspertpaneelile, kelle valitud meeskonnad said AI elluviimiseks ka 70% ulatuses rahastuse. Kõik maratonil osalenud meeskonnad saavad jätkata projektide arendamist Tehnopoli AI kiirendis. Järgmine AI arendusmaraton leiab aset augustis ja sinna on lisaks tööstusettevõtetele oodatud ka teiste sektorite esindajad. 

Tehnopoli äriarendusjuhi Martin Goroško sõnul on Tehnopoli eesmärgiks toetada maailmamuutvat innovatsiooni ja AI on selgelt innovatsiooni teerajajaks tootmises. Tehisintellekti toel õnnestub ettevõtetel vähendada vigade arvu, tõsta efektiivsust ja säästa raha. Ta tunnistas, et alguses olid nad pisut skeptilised, kas tööstusettevõtted üldse tehisintellekti enda protsessides oluliseks peavad ja kas see loob neile väärtust. Arendusmaraton tõestas aga, et tehisintellekti rakendamine on Eesti ettevõtetele vägagi oluline – sooviavaldusi laekus üle 20 ning maratoni raames hakkas pilootprojekti kokku panema 14 meeskonda. “Tiimid tegid arendusmaratonil väga head tööd ning valisime välja neli rahastuse võitjat, kes saavad AI-põhiseid pilootprojekte ellu viia kogusummas 190 000 euro väärtuses,” sõnas Goroško. 

Suurimad rahastused said spooni defektide tuvastamine ja happejääkide taaskasutamine 

Tarmeko Spooni ja Leanesti ühine lahendus sai arenduseks 65 000 eurot. Tarmeko Spoon sooviks oma protsessides rakendada AI-d, mis aitaks tuvastada spooni defekte, ennustada spooni kvaliteeti ning selle alusel optimeerida lõikuseid. Tarmeko Spooni tootmisdirektor Jaan Kraav ütles, et arendusmaraton ületas oluliselt nende ootusi. “Meie ootused olid pigem tagasihoidlikud: tahtsime teha meeskonnaga koostööd ja nii öelda pooleliolevad sabakesed kokku korjata ning enda jaoks väljakutset veelgi paremini läbi mõelda. Need kaks päeva olid aga oluliselt kasulikumad kui oskasime oodata.” Järgnevalt plaanivad nad sõlmida Leanestiga koostöölepingu, tellida kaamerad ja planeerida kaamerate paigaldust, seejärel asutakse juba AI-d õpetama. Kraav soovitas järgmisest arendusmaratonist osa võtta kõigil, kel on plaanis oma ettevõttes AI asutusele võtta: “Teil pole midagi kaotada, ainult võita.”  

Sporrong Eesti sai oma lahenduse väljatöötamiseks samuti 65 000 eurot. Sporrongi väljakutse, millega arendusmaratonile tuldi, oli happejääkide taaskasutamine – tegemist on uudse lahendusega ja AI komponent saaks ära teha laborandi töö happejääkide ümbertöötlemisel. Lahenduse väljatöötamisel oli neile toeks Tartu Ülikool. Sporrongi juhatuse liige ja tehase juht Tarmo Rannak ütles, et maraton oli nende meeskonnale väga äge väljakutse. “Kogu maratoni korraldus oli super ja loodud olid väga head tingimused, et keskenduda oma idee arendamisele. Siinkohal tahaks suured tänud öelda ka meie mentorile Pirko Konsale ja hindajale Aleksander Miinale, kes suunasid ning esitasid õigeid küsimusi. Kogu maraton oli meie jaoks väga intensiivne, aga me ei kahetse ühtegi minutit sellel osalemisest. Kõigile, kes kahtlevad, kas osaleda, soovitan kindlasti osa võtta,” sõnas Rannak.  

HUUM sai oma projekti elluviimiseks 35 000 eurot. Nende eesmärgiks on luua AI-põhine süsteem, mis aitaks ennetada põlenguid saunades. Ettevõtte arengujuht Siim Nellis sõnas, et maraton andis hea võimaluse mõtestada saunaga seotud tuleohutuse kitsaskohti. Nad soovivad panustada sellesse, et turule ei jõuaks keriseid, mis ei vasta nõuetele ja võivad põhjustada tuleohtlikke olukordi. “HUUM-i seadmete puhul on tõestatud, et need on ohutud, ent kahjuks on turul neid, mille kohta seda öelda ei saa. Meie eesmärk on aidata kaasa ka nende seadmete kasutajate turvalisusele,” rääkis Nellis.  

Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus sai WiseCow koostööprojekti väljatöötamiseks 25 000 eurot. WiseCow tegeleb veiste tervise- ja heaoluandmete kogumise ning analüüsiga, et tuvastada haigestunud veiseid, võimaldades neile õigeaegset ravi ja vältida karjas levivaid haiguspuhanguid. AI arenduse projekt keskendub andmeanalüüsi mudelite automaatseerimisele. WiseCow projekti eestvedajateks on Eesti Maaülikool, TempID, Tervisetehnoloogiate arenduskeskus ja MTÜ Piimaklaster. WiseCow projekti tutvustas arendusmaratonil Rait Rand, kelle sõnul võib maratoniga igati rahule jääda ja nad plaanivad oma lahendusega edasi liikuda tootestamise suunas.  

AI kasutamine muutub üha aktuaalsemaks 

Marily Hendrikson, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmete ja tehisintellekti nõunik, ütles, et rõõm oli näha, et ettevõtete huvi maratoni vastu oli suur ja et esitatud väljakutsed ning lahendused olid väga põnevad. “Me oleme hetkel riigina unikaalses positsioonis, sest proovime samaaegselt käivitada nii digi-, rohe- kui ka innovatsioonipööret. Oma panuse annab kindlasti ka see üritus, mille eesmärgiks on AI rakendamise kiirendamine ja tore on näha, et tööstusettevõtted on niivõrd kõrges valmisolekus nii oma probleemide kui lahendustega,” ütles Hendrikson. Lisaks Tehnopoli käivitatud AI arendusprogrammile tõi Hendrikson välja erasektorile suunatud tehisintellekti- ja robootikaeskuse AIRE (AI & Robotics Estonia), mis adresseerib tööstusvaldkonda ja toetab arengukiirendust laia spektriga ettevõttes.  

Lauri Antalainen Digiwise’ist oli maratonil hindaja rollis ning analüüsis, kas AI lahendus on ettevõtetele praeguses staadiumis sobilik. Antalainen sõnas, et meeskonnad tulid arendusmaratonile väga lennukate, ent samas realistlike ideedega. “Nii mõnigi ettevõte oli väga täpselt välja arvutanud, mis nende pilootprojekti tulemusel muutub ja mis on selle majanduslik mõju. Väga hea meel on näha, et ettevõtetel on selge arusaam, miks nad arendusmaratonile tulid,” rääkis Antalainen. “AI teema on järjest olulisem ja tööstusettevõtted saavad sellest aru. Andmeid tuleb kasutada, tuleb automatiseerida ja AI komponent on seejuures väga oluline.” 

Ekspertpaneeli liige Meelis Bergmann, FLIR Systems Estonia tegevjuht, nentis, et osalenud väljakutsete ja ka lahenduste tase oli väga erinev, seda nii ettevalmistuse kui ka AI komponendi kasutuse osas. Bergmann lisas, et nii mõnegi projekti puhul tekkis ekspertpaneelil küsimus, miks see juba tehtud pole: “Kui tasuvusaeg on paar nädalat, paar kuud või isegi aasta, siis on tasuvus 100%. Kes meist ei tahaks investeerida 100%-lise tootlusega kohta?” Ta lisas, et ekspertpaneelis oli väga huvitav olla ja projektidega lähemalt tutvuda. “Kõik projektid olid väga ägedad, seega tahaks loota, et kui mitte kõik, siis enamus nendest saavad reaalse lahenduse ja jõuavad päriselt turule,” ütles Bergmann.   

Arendusmaratonil osalesid väljakutsetega: Yanu, Sporrong Eesti OÜ, Saint Gobain Glass, Hilding Anders Baltic AS, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus, Tarmeko Spoon, Estiko Plastar, Tiksoja Puidugrupp, Haapsalu Metall, Maxima Eesti OÜ, YEAR AS, Ericsson Eesti, HUUM, Flagmore, Bisly. 

Lahendusi aitasid välja töötada: Tartu Ülikool (IMS labor), Ektaco, Leanest, Tooreal, Thorgate, Alas-Kuul, IMECC, Envelope, MindTitan, Demec CNC, TalTech. 

Järgmine arendusmaraton toimub augustis 

AI arendusmaraton oli osa Tehnopoli AI arenguprogrammist, mis koosneb kokku kahest arendusmaratonist, kahest pilootrahastuse voorust ja AI kiirendiprogrammist. Järgmine arendusmaraton ja pilootrahastuse võimalus on juba käesoleva aasta augustis. Märtsist-septembrini käivitub AI-keskne kiirendiprogramm ettevõtetele, kes soovivad enda AI lahendusi turule tuua. See on hea võimalus esimesel arendusmaratonil osalejatele, aga ka neile, kes soovivad ennast augusti rahastusvooruks ette valmistada. 

AI kiirendisse, mis alustab juba märtsis, saab kandideerida kuni 28. veebruarini. Täpsem info: https://www.startupincubator.ee/aikiirendi/